heilant
Sõna heilant ’õnnistegija’ on kasutanud oma 1600.–1606. aastal üles kirjutatud jutlustes Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Selle sõna on ta üle võtnud kas keskalamsaksa (heilant) või ülemsaksa (Heiland) keelest.
Sest, eth meddÿ Iss: ninck Heÿlandt keicke Ilma Inimeste Pattude eddest on maxnuth. etc: (Müller 1606)
‘Sest et meie Issand ning Õnnistegija on maksnud kogu ilma inimeste pattude eest jne.’
‘Sest et meie Issand ning Õnnistegija on maksnud kogu ilma inimeste pattude eest jne.’
1606 (käsikirjas)
Sest, eth meddÿ Iss: ninck Heÿlandt keicke Ilma Inimeste Pattude eddest on maxnuth. etc: (Müller 1606)
‘Sest et meie Issand ning Õnnistegija on maksnud kogu ilma inimeste pattude eest jne.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,00
a.nim.
17. saj heÿlandt