aadler
Sõna aadler on 17. sajandi tekstides kasutatud saksa der Adler ’kotkas’ eestikeelse vastena. 18. sajandil võetakse aadler’i asemel kasutusele kotkas. Lõunaeesti sõnavarakogudes püsib aadler kauem kui põhjaeesti omades – võib-olla seetõttu, et oli jõudnud Wastse Testamendi (1686) tõlkesse.
Tänapäevases kirjakeeles ega murretes sõna aadler enam ei tuntagi. Ka Gösekeni (1660) arvates oli see saksa sõna, mida ei tasu eestikeelsetes tekstides julgelt kasutada, sest sakslastega vähem kokku puutuvad talumehed ei pruugi sellest aru saada. Siiski on aadler olemas Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893), ent Wiedemanni seletuse järgi on aadler kotkas vapiloomana.
‘kotkas’
Kussa agkas üx raip on / sehl kogkowat hend needt Adlerit. (Stahl 1638)
‘Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.’ (Mt 24: 28)
1632
Kun enge ütz reipe om , sinna haggewat hendas need Adlerit. (Rossihnius 1632)
‘Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.’ (Mt 24: 28)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Adler / Adler / i. [saksa sõna]
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
Aadler. genit. i. der Adler. [saksa laen]
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Adler, i. Adler.
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
ādler G. ādleri Adler (als Wappen).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,13
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Mellov, Kulla 2020. Linnunimetused eesti kirjakeeles kuni 1739. aastani. Bakalaureusetöö. Juhendajad Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikool.
