Probleemid praktikal

Igal praktikal esineb mingeid probleeme, see on osa protsessist. Oluline on, kuidas esile kerkinud probleemile läheneda, sest see mõjutab nii tulemust kui rahulolu praktikaga.

Probleemid oleme koondanud kahte ajajaotusesse:
Üldised probleemid
Bioettevõtete spetsiifilised probleemid
 

Üldised probleemid

• Ajalised piirangud – eesmärkide täitmine, õpiväljundite saavutamine, vilumuseni jõudmine võtab aega, kuid praktika kestus on piiritletud õppekavas ettenähtud mahuga. Ajakulu suurenemine võib olla tingitud õppijast (aeglane õppija, varasemad puudujäägid õppeprotsessis jne), juhendajast (vähene õpetamiskogemus, väsimus, põhitööga koormatus, motivatsiooniprobleemid, puhkusel viibimine praktika ajal jne), õppeasutusest (ebaselged õpiväljundid ja/või eesmärgid, vähene koostöö praktikaasutusega) või ka praktikaasutusest (puuduvad lisavahendid praktikandi kaasamiseks, vähene motiveeritus).
• Konkureerivad nõudmised – praktikaasutuse huvid, administratiivsed huvid, teadustöö-alased huvid. Erinevate ootuste ja nõudmiste korral valib praktikaasutus esmalt siiski oma põhifunktsiooni ja asutuse huvid ning õppija vajadused jäävad tahaplaanile.
• Juhendamisel lähtutakse oludest ja mitte õpiväljunditest – see muudab praktika eesmärgistamise ja planeerimise keerukaks. Eeldusel, et praktikaasutuse valik on olnud siiski sobiv, tuleb juhendajal õpisituatsiooni loomiseks arvestada praktikaasutuse võimalusi ning püstitada vastavalt ka eesmärgid, mis tagavad õpiväljundite saavutamise.
• Suur üliõpilaste arv – see koormab praktikaasutusi, vähendab motivatsiooni, väsitab juhendajaid, sunnib valima mitte kõige sobivamaid asutusi praktika sooritamiseks ning see kõik omakorda vähendab praktilise õppe kvaliteeti. 
• Praktikakeskkond ei ole õpi-/õpetamissõbralik, paralleelselt toimub igapäevane töö – praktikaasutuse igapäevaste põhifunktsioonide täitmine nõuab juhendajailt oma aja ja jõuressursid, sageli on töö nii intensiivne, et lihtsam on asi ise ära teha kui algajat õpetada. 
• Praktikajuhendajate nappus – koolitatud ja kogemustega juhendajaid pole kunagi piisavalt. Samas aitab ehk juhendajaks olemise motivatsiooni tõsta võimalus oma tööd praktikandi juhendamise perioodil ümber korraldada, õpetamiseks vajaliku aja leidmine igapäevakohustuste vähendamise arvel jne.
• Ebapiisav (arengut mitte soodustav) tagasiside praktika sooritamisele – juhendaja(te)l pole ei aega ega ka oskust tagasisidestada selliselt, et üliõpilane mõistaks oma tugevaid külgi ja arenguvajadusi.

Bioettevõtete spetsiifilised probleemid

• Töö spetsiifika – biotehnoloogia ettevõtted on äärmiselt spetsiifilised. Spetsiifika, vähene inimressurss (tööjõu piiratus) ja lisakapitali puudumine (praktikandi tulek ettevõttesse ei ole tihtipeale paar oodatud lisakäsi, kes teeb ära sisulise töö vaid ettevõtte jaoks täiendav lisakulu) ettevõttes võib saada takistuseks praktikabaasiks olemisel. 
• Konkureerivad õppeasutused – meie instituudi üliõpilased konkureerivad praktikakoha leidmisel mitmete teiste ülikooli(de) instituutidega ja tervishoiu kõrgkoolidega. See koormab praktikaasutusi ja nendepoolseid juhendajaid. 
• Ebapiisavad ressursid – napib sobivaid praktikaasutusi, koolitatud juhendajaid ning lisavahendeid (nt ebapiisav töövahendite hulk praktikandi jaoks). 
• Ettevõtted on väikesed – enamik Eesti biotehnoloogia ettevõtted on väikesed, kus töötajate arv ca 20-25. Sellistel ettevõtetel ei ole võimalik võtta enda juurde praktikale võib-olla enam kui üks tudeng aastas või isegi üks tudeng üle paar aasta, sest napib juhendamise aja- ja inimressurssi.
• Praktikabaasi poolne vähene motiveeritus – praktikabaas ei ole läbi mõtestanud vajadust praktikandi võtmiseks. Ettevõttele jääb arusaamatuks, kuidas koostöö ülikooliga võib avardada tema võimalusi nii tehnoloogilises kui teadusalases mõttes (juurdepääs teadusasutuse laboritele ja teadmusele, koostööprojektid ülikooliga, mis kasvavad välja praktikatööst), milline inimkapital peitub üliõpilastes ettevõtte jaoks (tulevased kõrgelt koolitatud spetsialistid, kelle kujundamisel on võimalik kaasa rääkida), milles üldse seisneb vajadus teha ülikoolidega koostööd õppekavaarenduse vallas (sh praktika koolituses).