Trükimeedia

Ülevaade

Kuigi erinevad autorid ennustavad vahelduva eduga trukimeediale peatset lõppu ning kogu sisu kolimist täiel määral internetti, siis traditsioonilised kirjastajad veel internetile allajäämist ei tunnista. Nii Eesti kui ka Euroopa reklaamikulutuste osakaal 2010. aastal trukimeediale oli enam kui kolmandik kogu reklaamikulutustest (vt ptk „Turunduskommunikatsioonikanalite liigitamise võimalused” joonis 1.1). Pigem toimub kohanemine ja ärimudelite tasakaalustamine ühtviisi nii online– ja offline-pakmete müügil ja turundamisel kui ka sisu paigutamisel ja levitamisel. Tänu nutitelefonide ja tahvelarvutite levikule ning käepärasusele on paljud trükiväljaanded kättesaadavad originaalkujul ka elektrooniliselt, mis ühelt poolt on justkui trukimeedia laiendus, kuna visuaalselt loetakse nagu ajalehte või ajakirja. Samal ajal on tegemist siiski elektroonilise väljaandega, mille peaks liigitama online-sisu ja online-reklaami alla, kuna sageli lisatakse e-versioonidesse täiendavat interaktiivset materjali. Näiteks videoid uudislugude juurde ning pikemaid-põhjalikumaid jooniseid ja lisainfot, millele paberlehel ruumi ei jäänud.

Meediasotsioloog professor Karol Jakubowicz pakkus aprillis 2009 välja neli võimalikku paberlehe tulevikustsenaariumi:

1. paberajakirjanduse lõpp ja kogu sisu internetti kolimine;
2. sihtrühmade fragmenteerumine meediatarbimise viiside järgi;
3. tugevate konglomeraatide teke, kuhu on kogunenud meediaplatvormid ja andmesidefirmad;
4. võimalik stagnatsioon ja tagasipöördumine paberkandjale (Tõnson 2009).

Praegu tundub, et arengud on toimunud pakutud variantidest peamiselt 2. ja 3. punkti suunas, kus erinevatele sihtrühmadele püütakse pakkuda sisu neile sobiva kanali kaudu ning ka kanaleid integreerides ja omavahel täiendades. Samuti on tihenenud erinevate meediaplatvormide koostöö ristmeedia võimaluste kaudu.

Rakendusvõimalused

Trükimeediareklaamis, mis on nt ajakirjade sektoris samuti küllaltki fragmenteerunud, on sarnaselt teistele ATL-kanalitele oluline eristumine ning atraktiivsed ja sihtrühmi kõnetavad loovlahendused. Samuti otsitakse pidevalt võimalusi, kuidas auditooriumi nn reklaamifiltrist paremini läbi pääseda, ning seetõttu on levinud ka kõikvõimalikud tootepaigutuse ja makstud sisu lahendused (nn sisuturundus). Reklaami piirjoonte hägustumine originaalse sisuga toob aga esile eetilised probleemid. Soovitava ja müüva sisuga kommertsartiklid tuleb trukimeedias nõuetekohaselt eristada. Keerulisem on aga lugu originaaltekstide sisese tootepaigutusega ning olukorraga, kus on tarvis kasutada näiteks lugu illustreerivate näidetena mingeid tooteid. Sageli sünnivad sellised lood toimetuse ja reklaamiosakonna koostöös. Samuti on raske eristada nt selliseid sisu ja reklaami seoseid, kus reklaampinnale on lisaväärtusena kaasa antud ka tasuta artikkel, mis sellisel juhul võib olla kallutatud.