Enesekontroll

Lugege läbi allolevad 10 küsimust. Peaksite oskama neile koostatud õppematerjali põhjal vastata. Küsimusele vajutades avaneb ka näidisvastus.

1. Küsimus:

Kuidas on eestlase toidulauda mõjutanud Eesti klimaatiline paiknemine Põhja vööndis?

Riigi klimaatiline asukoht mõjutab kohalike elanike toidulaua kujunemist. Kliimast sõltub, millised toiduaineid saab piirkonnas soodsalt kasvatada. Ajalooliselt on eestlased söönud seda, mis oma põldudel metsas, rabas, soos kasvas ja elas või meres, järves jões ujus. Põhja vööndit iseloomustab teravili, juurikad, kala, ulukiliha, sealiha, veiseliha ja sellest tulenevalt leib, juurviljad, kala- ja lihatoidud. Selle piirkonna joogid on olnud kõik teraviljapõhised.


2. Küsimus:

Kuulete Tallinna vanalinnas turiste omavahel rääkimas, et Eesti kööki pakkuvasse restorani ei tasuks minna. Seal pakutav toit on väga rammus ja rasvane (näiteks sealiha ja –pekk). Kas tänapäeval pakutakse Eesti köögi restoranides vaid rammusat ajaloolist talupojakööki?

Eesti köök ei tähendada ainult ajaloolist-traditsioonilist talupojakööki. Turistile tuleks selgitada, et on nii ajaloolist talupojakööki kui ka Uut Eesti kööki pakkuvaid restorane. Turistil, kes soovib kogeda kaasaegset kuid ajaloolistel toorainetel ja traditsioonidel põhinevat Eesti kööki, tulek külastada mõnda restorani, mis reklaamib ennast Uue Eesti köögi või modernese Eesti köögi nimetusega. Seal pakutavad road sisaldavad eestlase toidulauale omaseid toiduaineid meie Põhjamaisest kliimast. Toidud on aga valmistatud kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades ning on sobivad uue aja inimese elustiiliga ehk ei ole nii rammusad kui talupojaköögis.


3. küsimus:

Millised on tänapäevased eestlaste toidulauale iseloomulikud toidud?

Kohupiim ja kodujuustud, hapupiimajoogid, singid ja muud suitsutatud lihatooted, teraviljatooted, suitsutatud, kuivatatud ja vinnutatud kala, aed- ja köögiviljatooted, Konserveeritud kala, pagari- ja kondiitritooted, mahlad, kali, õlu, viin, liköörid.


4. küsimus:

Miks on eestlastel ajaloost palju ütlusi ja lugusid seoses rukkileivaga?

Rukkileib on Eesti talupojaköögi aluseks. Leib oli talupoja toidulaual kõige olulisem toit. Kui majapidamises jätkus leiba/leivavilja, polnud nälga karta. Seetõttu suhtuti leiba lugupidavalt ja sooviti selle jätkumist. Näiteks ei soovinud meie esivanemad söömist alustades „Head isu!“ vaid „Jätku leiba!“.


5. küsimus:

Kus saab turist Eestis ise leivaküpsetamist proovida?

Selleks on üsna mitmeid võimalusi, kuid soovitused tulevad Põhja- ja lõuna-Eestist. Põhja-Eestis on võimalik leivategu turismiteenusena kogeda Lääne-Virumaal Palmse mõisakompleksi kuuluvas Moonamajas. Lõuna-Eestis saab ise leivateos osaleda Tartumaal Ülenurme mõisakompleksis asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis.


6. küsimus:

Millist Eesti ajalooga seotud toidupärandit saab turist kogeda Alatskivi lossi restoranis?

Alatskivi lossi näol on tegu baltisaksa arhitektuuri- ja kultuuripärandiga. Hoone suursugusus on talle toonud lossi nime, kuid tegu on siiski mõisakompleksiga. Teistest mõisatest erineb selle poolest, et restoranis pakutakse mõisaköögi toite. Külastaja jaoks on need menüüs ka kenasti ära märgistatud.


7. küsimus:


8. küsimus:

Kuidas läbi toidu iseloomustaksite Eesti Vabariigi ajalooperioodi 1918-1938?

Ajalooline baltisaksa ülemvõim Eesti aladel oli lõppenud. Eesti soost inimesed hakkasid kätt proovima toitlustusettevõtluses. Ettevõtjad oli vabad saksapärase mõisaköögi ja vene köögi reeglitest ning võisid hakata ise katsetama kohaliku tooraine ja talukodust kaasa võetud toiduretseptide arendamisega. Toitlustusettevõttes einestav külaline sai osa Eesti loodusest ja aastaaegadest. Külalisele pakuti roogi vastava aastaaja ehk toidu hooaja saadustest. Kohvikupidajate läbi said külalised suurepäraste kondiitritoodete osaliseks.


9. küsimus:

Kuidas kirjeldaksite toiduhuvilisele turistile uut Eesti kööki?

Uut Eesti kööki peaks turistile uhkusega reklaamima. Uue Eesti köögi toidud ei ole nn töömehele kõhutäiteks vaid pakuvad toiduelamust. Toitude valmistamisel on võimalusel kasutatud kohalikku kvaliteetset toorainet, lähtutud on kahalikest maitsetest ja traditsioonidest. Iga Uut Eesti kööki pakkuva toidukoha menüü on aga selle peakokka nägu ja erineb teistest konkurentidest. Uue Eesti köögi toit on nauditav eine, mis pakub nii head kõhutäidet kui naudingut nägemismeelele.


10. küsimus:

Miks soovitaksite turistil külastada Eestis piirkondlikku kööki pakkuvaid toitlustuskohti?

Eesti on pindalalt väike riik, kuid see eest kultuuriliselt mitmekesine. Piirkondliku köögi kogemine annab võimlause tutvuda palju enamate spetsiifiliste kohalike maitsete, roogade ja nende valmistajatega. Näiteks üheski Tallinna restoranis ei ole turistil võimalust kogeda ehedat seto kööki. Selleks tulebki sõita Lõuna-Eestisse Setomaale ja kohapeal omanäoline ja unikaalne toiduelamus saada.

 

back forward