Eestis turistina toiduelamuse otsingul

Eesti köögi areng: Uus Eesti köök

Toidukultuur kannab ühelt poolt edasi sajandeid vanu traditsioone, aga teisalt areneb ja muutub pidevalt.
Muutuseid tingib inimeste elustiil – põllul rasket tööd teha rühmava talupoja toitumisvajadusest ei ole kaasaegse Eesti  linnainimese tööstiili juures enam midagi alles. Seega ei sobi meie igapäevasele toidulauale ajaloolised rammusad talupoja köögi toidud.
See aga ei tähenda, et samad toiduained kasutust ei leiaks. Vastupidi – kohalik ja traditsiooniline tooraine leiab üha enam tunnustust ja  kasutamist. Toite valmistatakse neist aga uuel, kaasja elustiili
arvestaval viisil ja silmailu pakkuva kujundusega. 
 
 
 Uue Eesti köögi roog
Hapukapsa supp serveerituna cappuchino stiilis (peal vahukord) koos röstitud musta leivaga (Allikas: autori erakogu).
Uut Eesti kööki iseloomustab:

  • puhta ja kodumaise tooraine kasutamine;
  • ajaloolised toidud ja toorained valmistatuna kasutades uueaja tehnoloogiat;
  • toidu valmistamisel tänapäeva inimese elustiili arvestamine;
  • tähelepanu pööramine roa serveerimisele ehk selle välimusele.

Näited Uue Eesti köögi toitude uudsest ja silmailu pakkuvast serveerimisest:
 Uus Eesti köök
Pearoog: Suitsu-pähklimarinaadis seasisefilee aedvilja-kruubihautise ja pohlakastmega (Autorid: Cafe Truffe kokad Joel Ostrat ja Jorma Riivald, pilt raamatust Eesti a la Carte)
 
Uus Eesti köök
Dessert: Kama toorjuustukreem hapuka moosiga (Autorid: Cafe Truffe kokad Joel Ostrat ja Jorma Riivald, pilt raamatust Eesti a la Carte)
 
Uue Eesti köögi isaks võib pidada Dimitri Demjanovit, kes noores eas  alustas oma silmapaistvat karjääri toitlustuses restoranis Gloria kelnerina. Tanäpeval on temast saanud kohaliku restoranikultuuri ning uue Eesti köögi  tuntud ja tunnustatud arendaja ning populariseerija.
Dimitri Demjanov on ka Eesti Bocuse d’Or  Akadeemia president. Kaasaegse Eesti köögi kõrget kvaliteeti tõestab asjaolu, et alates 2009. aastast on Eesti kokad kutsutud osalema Bocuse  d`Or võistlusele. Seda sündmust nimetatakse nn toitlustuse maailmameistrivõistlusteks ehk tegu on prestiižseima kokakunstivõistlusega maailmas. 

Lisaks populariseerivad Uut Eesti kööki mitmed kokaraamatud ja tippkokkade poolt läbiviidavad telesaated.

Hea teada ehk külastussoovitus Eestis:
Toiduhuvilisel turistile, kes soovib uut Eesti kööki proovida, tasub külastada Tallinnas asuvaid restorane MEKKRestorani peakokk Rene Uusmees on otsustanud, et moodsat eesti toitu valmistades on alati aukohal kulinaaria põhiväärtused. Nii ongi moodsa eesti köögikunsti aluseks meile ja meie kultuurile juba läbi aegade tuntud klassikalised toiduvalmistamise meetodid, mida vääristatakse tänapäevase tehnika ning professionaalsete oskustega. Kõik moodsas eesti köögikunstis kasutatavad toorained on väga värsked ja võimalikult suur osa neist on eestimaised ning pärit mahepõllumajandusest. Juba menüüst saab teada, kui kasutatud on näiteks eesti juuste, liha ja kala, viimistleva nüansi lisab igale einele omaküpsetatud leiva ja ehtsa soolahelvestega taluvõi pakkumine. Alati ei ole kohaliku tooraine eelistamine siiski võimalik, sest moodsa ja nüansirohke toidu saamine eeldab nagu meie igapäevane elugi avatust ka mujalt pärinevale. (Allikas: http://mekk.ee/index.php?id=MEKK-restoranist) ,  Kaerajaan, Gloria, Leib Resto ja Aed. Pärnus tasub külastada kohvikut Mahedik, Järvamaal Põhjaka mõisa, Setomaal Seto Restot ja Saaremaal GOSpa’d.
Eelmine
Järgmine