Eestis turistina toiduelamuse otsingul

Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu

“Toit ei tähenda ainult kõhtu ega paita maitsemeeli, vaid moodustab olulise osa meie kultuurist ja rahvuslikust minapildist. Kokakunst on riigi sümboolseks visiitkaardiks ning kokad suursaadikuteks, kes esindavad oma riiki. Toit on ja jääb üheks omapäraks, mille kaudu avaneb võimalus maailmale tutvustada kohalikke traditsioone, väärtusi ja oskusi ning kodumaist toorainet.”

Dimitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituut, 2012

Eestlaste toitumisharjumusi ja toidulaual olevaid roogasid on mõjutanud mitmed tegurid:
– geograafiline asukoht ja kliima;
– toidu valmistamise meetodid;
– ajalugu ja sellega kaasnenud välismõjud.

Kas teate, kuidas Eesti geograafiline asukoht avaldub meie toidulaual?

Eestlaste toitumisharjumused ja toidud on määranud Eesti asukoha põhjamaine kliima ehk toidugeograafia teooriast lähtuvalt paiknemine nn Põhja vööndis. Eesti asub geograafiliselt piirkonnas, mille toidulauda iseloomustab teravili, juurikad, kala, ulukiliha, sealiha, veiseliha. Sellest tulenevalt on meie toidulaual leib, juurviljad, kala- ja lihatoidud. Piirkonna alkohoolsed joogid on olnud kõik teraviljapõhised. Pearoa juurde sobivatest jookidest on toidulaual viina ja õlut.

Eesti köögi ajaloolist arengut saab esitada kuue etapilisena: Põhja vöönd
1) Talupojaköök
2) Saksa ehk mõisaköök
3) Vene köök
4) Eesti oma köögi sünd
5) Nõukogude aja köök
6) Uus Eesti köök