Eesti köögi areng: Talupojaköök

Ajaloos tagasi vaadates on Eesti talupoja toit on olnud lihtne, ühekülgne, väheste vürtsidega, tangainete- ja leivakeskne. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast.

Kogu maarahva igapäevane elu käis leiva ümber. Eestlaste  põline eluase, rehielamu,  kujunes nii suuremahuliseks just seetõttu, et  inimestega ühe katuse alla pidi  mahtuma ka viljakuivatamine, rehepeks ja  leivaküpsetamine. Aegade jooksul on mustast rukkileivast saanud üks  eestlaseks olemise sümboleid.

Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis (Allikas: Tuul, Tamjärv 2009).

18. sajandil on Eestisse koduõpetajaks tulnud sakslane Petri kirjeldanud eestlaste toitu järgmiselt (Kersna et al. 2004: 9):
“Suvel piim ja või, piim tavaliselt hapupiima või kohupiima näol. Talvel hapud kapsad, naerid, porgandid, tangusupp ja supid, milles ujuvad verest tehtud klimbid, soolaheeringad ja teised kalad, eriti silgud. Kaunviljadest söövad herneid, ube, läätsi. Peatoiduks on aga rukkileib, rammus, kosutav, toitev ja tervislik. Selline leib ja veel piima või õlut sinna juurde moodustab tihti söögikorra. Armastavad soolatud või kuivatatud kala, mida küpsetatakse tulel, aga armastatakse ka värsket kala. Kala tagavarad on mitmeks kuuks. Täiendust leitakse metsast ulukite, lindude, marjade ja seente näol. “

Kuna Eesti talupoeg tegi rasket füüsilist tööd, olid tema toidulaulal vajalikud suure energiasisaldusega rammusad toidud:

• rasvane soolane kala, näiteks heeringas;
• rasvane liha, näiteks seapekk;
• tangupuder;
• jämedast jahust rukkileib;
• või ja pähklid.

19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie  esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud  Eesti talupoja- ehk rahvusköök.

Hea teada ehk külastussoovitus Eestis:
Toiduhuvilisel turistile, kes soovib talupojaköögi põhitoidu ehk leivaga seonduvat proovida, tasub külastada järgmisi sihtkohti:
1) Lääne-Virumaal asuvat Palmse mõisa Moonamaja. Külastaja saab seal ise leivataignast leivapätsi vormida ja hiljem oma vormitud ahjusooja leiva suveniiriks kaasa võtta. Lisaks saab talutööde valikust võid teha, villa kraasida ja kedrata, proovida lehma lüpsta ning käsitsi rehepeksu ehk viljapeast terade väljapeksmist.
2) Tartumaal asuvat Eesti Põllumajandusmuuseumit. Külastaja saab seal ise leivataignast leivapätsi vormida ja hiljem oma vormitud ahjusooja leiva suveniiriks kaasa võtta. Lisaks saab tutvuda Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguga muinasajast kuni tänapäeva kaasaegse tehnoloogiani.
3) Valgamaal asuvat Rukkirestorani. Rukkirestoran asub Sangaste Rukki majas. Sealse restorani kokad on kasutanud rukist menüüs pakutavates toitudes. Näiteks restorani pearoog kannab nime Siga rukkis.