Eesti köögi areng: Eesti oma köögi sünd

Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal sai võimalikuks eestipärase restoranikultuuri teke ja areng.  Kõige suurem muutus oli see,  et Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda hakkasid restorane pidama ja restoranides käima peamiselt eestlased. Eesti soost ettevõtjad rajasid toitlustuskohti ja asusid koostama menüüsid.

Pildil: Tallinnas Estonia teatri esimesel korrusel paiknenud kasiinosaal ning teise korruse Valge ja  Punane saal olid ühed tuntumad pidutsemiskohad sõjaeelses Eesti Vabariigis (Allikas: Kui restoran … 2010).

Järgnevalt on toodud Eesti Vabariigi  algusaastatest lühike  Tallinna restoranide iseloomustus (Hovi 2003): “Tallinna restoranidele olid iseloomulikud aastaaegadega seotud rahvuslikud road ja see joon jätkus kogu sõjadevahelise aja. 1930. aastate lõpupoole renoveeriti paljud restoranid ja hotellid ning asutati uusi luksusrestorane ja kohvikuid. Seda võimaldas majanduslik tõus. Tallinnas avati ka mitmeid öörestorane, mis olid avatud hommikul kella 06.00ni.

Noore Eesti Vabariigi kohvikukultuuri suurepäraseks näiteks oli Tallinnas Vabduse väljakul tegustenud kohvik Kultas. Kohviku omanikuks oli Nikolai Kultas. Peakondiitri tõi ta Sveitsist. Talle maksti 400 krooni kuus palka – võrdselt Eesti valitsuse ministriga. Tasu aga õigustas ennast. Tänu temale sai teha tordisorte, mida Eestis  ei tuntud. Kohvikust võis tellida 72 sorti torti (torte! mitte kooke).  Kohvisid oli 12 sorti. Alkoholi ei olnud mitte üht ainukest grammi. 
Kohviku põhimõtteks oli, et inimene, kes kohvikusse tuli, pidi  saama igati teenindatud. Ta tahtis kirja saata – tema kiri pandi posti.  Tahtis telegrammi saata – sai seda. Tahtis lugeda ajalehti –  võis lugeda kõiki tähtsamaid maailma ajalehti. Ameerikast käis üksainuke, aga Euroopast oli tellitud peaaegu kõikidest riikidest (olenemata lugejate arvust). 
Ettekandjad rääkisid kahtteist võõrkeelt. Kui kohvikusse tuli välismaalasest külaline, siis šveitser tegi all juba kindlaks, kust ta on. Ettekandja, kes valdas vastavat keelt, läks külalisele alla garderoobi vastu ja viis koos ärijuhiga lauda. Tellimus võeti vastu juba külastaja emakeeles.
Täna tegutseb seal ruumides kohvik Wabadus. 
Pildil: Kohviku Kultas välisvaade (Allikas: Kohvik Wabadus … 2012).

Eesti Vabariigi loomisega tekkis talupojaköögi kõrvale üsna kõrgetasemeline Eesti köök. Selle ajastu roogadest – retseptidest saab teada Maria Laidoneri kokaraamatust. Maria oli  kindral Johan Laidoneri abikaasa, kes pidi sageli võõrustama kõrgetel ametikohtadel (riigi)külalisi.  Tänapäeval proovis Maria retseptide järgi roogi valmistada kogemustega pekaokk Roman Zastserinskil, kes ütleb raamatu eessõnas järgmist: “See on hämmastav raamat – kõik retseptid tulevad esimesel katsel välja!“

Hea teada ehk soovitus Eestis:
Toiduhuvilisel turistile, kes soovib noore Eesti Vabariigi köögi retseptidega tutvust teha, tasub soovitada unikaalset Maria Laidoneri kokaraamatut. Raamatus on retseptid eesti, vene ja inglise keeles. Kokaraamatus olevat maapirnisuppi on turistil võimalus proovida uut Eesti kööki pakkuvas Tallinna restoranis MEKK.