Praxise uuring seksuaalvägivalla kohtueelsest uurimisest

08.03.24 toimus Praxise poolt läbi viidud uuringu tutvustus. uuringuga saate tutvuda siin. Uuringu läbiviijad tegid järgmised soovitused:

• Jätkata ja tõhustada tööd avalikkuse hoiakute muutmise ning teadlikkuse tõstmisega seksuaalvägivallast ning nõusolekupõhisest seksist. Seksuaalhariduse osana peab erinevatel õpitasanditel õpetama nõusolekupõhist seksuaalkäitumist, muuhulgas selleks, et mõista, mis on seksuaalvagivald. Avalikkuse hoiakute muutmiseks sobivad nii järjepidevad kampaaniad, avalik debatt, teema lisamine üldhariduskooli õppekavasse kui ka kehtiva õiguse mutmine. Avalikkuse parem teadlikkus seksuaalvägivallast suurendab otseselt ka menetlejate teadlikkust.

• Muuta karistusõiguslikku lähenemist seksuaalvägivallale sunni- ja vägivallakesksest nõusolekupõhiseks. Nõusolekusse puutuvat muutust kehtivas õiguses on vaja muuhulgas selleks, et saata ühiskonnale sõnum, et ilma nõusolekuta seksuaalne akt on seksuaalvagivald. • Nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamine võib vajada eri osapoolte (nt JuMi, SIMi, SoMi, kohtunike, prokuratuuri, PPA, ohvriabi jt) edasisi arutelusid (ümarlauad, seminarid jms), et eksperdid saaksid kavandatavaid muudatusi ka omavahel ilma meedia vahenduseta selgeks vaielda.

• Seksuaalvägivalla menetlejatele on vaja tagada teadmised ja oskused tööks seksuaalvägivalla ohvriga. Menetlejate teadlikkust saab tõsta koolituste, praktika, juhendmaterjalide (nt menetleja juhendmaterjal, mis on kasutusel Põhja Prefektuuris) ja muude täiskasvanuõppe meetoditega. Erilist tähelepanu peab pöörama menetlejate traumateadlikkuse arendamisele.

• Seksuaalvägivallaga seotud menetluspraktikat tuleb veelgi analüüsida ja kujundada see politseis, prokuratuuris ja kohtutes selliselt, et see oleks ohvrikesksne ja traumateadlik.

• Toetada ohvrit kriminaalmenetluses määrates talle esindaja, kes kaitseb menetluse kestel ohvri huve ning aitab ohvril orienteeruda menetluses.

• Ühtlustada institutsionaalne praktika kõikides politsei ja prokuratuuri piirkondades ning asutustes ohvrikesksusest ja traumateadlikkusest lähtudes, sh mis puudutab ohvrite ülekuulamist ja ohvri informeerimist menetluse lõpetamise otsusest (nt hea praktika järgi helistab menetleja ohvrile, et selgitada põhjusi, miks menetlus lõpetatakse kohtueelses faasis jms).

• Seksuaalvägivalla kohta tõendite kogumine peab toimuma viisil, et kõigile seksuaalvägivalla ohvritele, sh neile, kes pöörduvad politseisse kuriteoteatega siis, kui vägistamisest on möödunud nädalaid või kuid, on tagatud tõhus õiguskaitse. Praxis | Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Selleks tuleks tõsta menetlejate teadlikkust seksuaalvägivalla teaduspõhisest tõendamisest ning kaotada mitteformaalne tõendite hierarhia.

• Leida võimalused politseinike ja prokuröride spetsialiseerumiseks seksuaalvägivalla juhtumitele kõikides prefektuurides ja prokuratuurides. Selleks on vaja koolitada menetlejaid ning määrata seksuaalvägivalla juhtumite uurimine vaid vastava väljaõppe saanud menetlejatele.

• Luua mittespetsialiseerunud menetlejatele võimalused saada tuge või nõu seksuaalvägivalla menetlemisel seksuaalvägivalla menetlemisele spetsialiseerunud kolleegidelt.

• Jätkata avalikkuse informeerimist sellest, kuidas toimida seksuaalvägivalla korral, kuidas toetada oma lähedast, kes on langenud seksuaalvägivalla ohvriks, ning ohvri abi saamise võimalustest. Sealhulgas on vaja teavitada avalikkust SAKide rollist seksuaalvägivalla puhul, et võimaldada koguda tulemuslikult tõendeid ja toetada ohvrit.