Eesti samblasõbrad

2023. aasta sammal kandidaadid

1. Harilik helvik (Marchantia polymorpha). Usun, et ka tavainimene kohtab seda liiki palju ning kindlasti märkab tema paljunemisaja ilu. Aasta sammal võiks kuuluda vahelduseks ka helviksammaltaimede hulka. Ilmselt pakub teemasse süvenejatele huvi mõistmine, et sammalde eristamiseks samblikest ei piisa vaid lehtedeks ja varreks eristunud ehituse kindlakstegemisest.

2. Viltjas udesammal (Trichocolea tomentella). Kõik varasemad aasta samblad on kuulunud lehtsammalde hõimkonda. On viimane aeg valida aasta samblaks kas helvik- või kõdersammalde esindaja. Seega sobiks aasta samblaks helviksammalde esindaja viltjas udesammal (Trichocolea tomentella). See miniatuurset elupuuoksa meenutav sammal jääb hästi meelde – üks kord nähtud ja enam ära ei unune. Teda võib leida soostunud ja soometsadest. VEPi liik.

3. Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). Praegu on eriti aktuaalne teema metsade raie ning vanade metsade hävimine. Sellise metsamajandamise jätkumisega kaovad meie imelised haruldased loodusväärtused, mille hulka kuulub ka tilluke ja omapärane samblaliik roheline hiidkupar, kes kasvab just vana metsa kõdupuidul. Rohelise hiidkupra esile tõstmine ja tutvustamine innustab inimesi märkama ja tundma õppima ka paljusid teisi väikseid taimi, keda esmapilgul tähelegi ei pane.

4. Harilik raunik (Plagiochila asplenioides). Helviksammal, mis näeb välja nagu lehtsammal. Meie suurim helviksammal kasvab niisketes okasmetsades maapinnal. Aga tema väiksem vend – väike raunik – eelistab pigem lubjarikkaid elupaiku. Need kaks liiki on kuulunud ka kokku – paras aeg tundma õppida nende erinevusi ja üldiselt ka helviksammalde eristamist lehtsammaldest.

5. Tüviksammal (Climacium dendroides). Kergesti äratuntav, sest väga omapärase haabitusega, samas tavaline sammal. Kui sammaldest mitte midagi teadev inimene selle ära tunneb, tekkib tal ehk hasart ka teisi vaatama hakata.