#Uudised

27. detsembril valiti eesti samblasõprade poolt kolmandat korda aasta sammalt. Kuue kandidaadi hulgas sai ülekaaluka võidu Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum). Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860. aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn. Ta pani äsjaavastatud liigile nime Tähtvere mõisniku K.E.R. von …

8.-12. oktoobrini 2018 toimub Eesti Maaülikoolis doktorikooli raames brüoloogiline koolitus põikkuparde perekonna Eestis esinevate liikide tundmaõppimiseks („Distribution, variability and ecological preferences of the species from the genus Plagiothecium in Estonia“). Koolituse läbiviija on dr. Gzregorz J. Wolski Poolast, Lodzi ülikoolist. …

2.-3. juunil toimus samblasõprade matk Mulgimaale. Esimene retk oli Rubina rappa. Hiljem jõuti veel üle vaadata Helme koobaste samblastik ning Maimu koopa liivakiviseinad, kus on seni teadaolevalt suurim hariliku helgiku leiukoht Eestis. See koobas on inspireerinud ka eesti kirjanikku A. …

Uustulnukad Eestis on kaks ulmikuliiki – Ando ja tihe ulmik, Schleicheri nokkrood, sarnas-turbasammal ja laialehine karvkeerik. Lisaks on leitud ka üks läikulmiku varieteet. Artikkel nende viie uue liigi leiukohaandmetega on alla laetav aadressilt:  http://ojs.utlib.ee/index.php/FCE/article/view/fce.2017.54.17

Nele Ingerpuu tutvustas metsa õppelehe „Sinu Mets“ sügisnumbris harilikku karusammalt. Lugeda saab karusammalde kasvukohaeelistustest, mikroskoopilisest ehitusest, paljunemisest ja levimisest ning isegi kasutamisvõimalustest. Ohtrate kaug- ja lähivaadetega illustreeritud artikli leiab aadressilt: http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Sinu_Mets_2017_september.pdf

27.-28. mail toimus juba 18. samblasõprade kevadmatk. Seekord oli eesmärgiks tutvuda Järvamaa ja Pärnumaa piirile jäävate metsa vääriselupaikade sammaldega. Leena Gerz ja Andres Hendrikson olid teinud suurepärast eeltööd, nägime palju põnevaid liike nii sammalde, samblike kui soontaimede hulgast. Õhtul oli kaasakogutud …

Maikuu Eesti Loodusest saab lugeda aasta samblaks valitud hariliku karusambla nime päritolust ning iseloomulike tunnuste kohta pikemalt.Artiklist saab infot teistegi  karusamblaliikide kohta ning sellestki, kus karusamblad kasvavad ja kuidas nad paljunevad.

Samblasõprade kokkutulekule 2017 registreerimine on lõppenud. Vajadusel võtke ühendust korraldajatega (Leena Gerz (leena.gerz@gmail.com) ja Andres Hendrikson (hendricson@hot.ee)). Kohtumiseni laupäeva hommikul Hiiekivi turismitalus!

Looduse Aasto Foto 2017 taimede ja seente kategoorias on võidutööde hulgas ka Leena Gerzi tehtud foto aasta samblast. Palju õnne! http://laf.looduseomnibuss.ee/?page_id=1390&g=73

Eelmisel aastal möödus 230 aastat Gustav Karl Girgensohni sünnist, kes oli  Liivimaa samblafloora olulisemaid uurijaid. Lähemalt võib lugeda tema töödest ka Samblasõber nr. 9 (2006, lk 25.-26).