#Uudised

Kõik kaheksa liiki said valijate hääli, kokku andis oma eelistusest teada 129 samblasõpra. Kaks liiki – sulgjas õhik ja roheline hiidkupar – said võrdselt poolthääli, vaid kahe häälega jäi neist maha harilik helvik. 2022. aasta sambla väljaselgitamiseks tuli visata “kulli/kirja”. …

1. Erilehine kammtupik (Lophocolea heterophylla)See liik on lamapuidul väga tavaline ja meeldib ka see mõnus lõhn, mida on juba kaugemale tunda ja mida tundes võib kummardudes liigini välja jõuda. Helviksamblad on küll väga väikesed, kuid samas väga ilusad ja eripärased. …

Hea samblasober! Eesti Looduse fotovõistlus käib ja võistlustöid saab esitada oktoobrini lõpuni (link: https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-22-fotovoistlus-avatud/). Just nüüd on paras aeg aasta samblast pilte teha ja võistlema saata. Sügis on ju suurepärane – piisavalt niiskust ja päikest ja samblad mõnulevad selles valguses …

Aasta samblaks 2021 valiti ülekaalukalt harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis). Valimistel osales 72 samblasõpra, kellest 29 (40,3%) olid selle liigi poolt. Harilik lehviksammal on miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega. Püstised jäigad varred on tihedalt korrapäraselt harunenud, mis annabki taimekestele sule või sõnajala …

Aasta sammal 2021 kandidaatliikideks on seekord samblaliigid, mis kolmel eelmisel aastal on jõudnud kandidaatide hulka, aga on napilt valimata jäänud. Seekord konkureerivad viis liiki aasta sambla nimele. Valituks saab nagu ikka kõige enam hääli saanud liik! Hääletamine on avatud novembri …

Head samblasõbrad! Praeguse olukorra tõttu riigis jääb ära mai lõppu planeeritud samblasõprade kevadmatk. Teie head ideed matkakohtade osas jäävad ootama uut ja turvalisemat aastat. Aga kuna üksi ja paarikaupa looduses jalutamine on vägagi soovitatud, siis kutsume teid üles oma jalutuskäikudel …

Harilik valvik sai üheksa kandidaatliigi hulgas kõige enam hääli. Hääli andis kokku 51 samblasõpra, neist 13 eelistas harilikku valvikut, üsna kannul olid sulgjas õhik (11 häält) ja harilik lehviksammal (9 häält). Harilik valvik esineb Eestis peamiselt mandri lääneosas ja saartel. …

1. Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Eestis tavaline, suur ja kergesti ära tuntav iseloomuliku leheehituse tõttu. Kasvab nii vooluvees kui järvedes, ka ajuti kuivavates veekogudes. Perekonna teised liigid on haruldased. Võiks koguda levikuandmeid kogu perekonna kohta. 2. Harilik valvik (Leucobryum glaucum). Eestis …

8. juuni, laupäev ca 11.30: kogunemine ja lõunasöök (igaühel omast kotist) Lindi raba servas vaatetorni juures. Pärnu poolt lähenedes jääb puhkeplats ja vaatetorn teest paremale (on tee peale näha), Tõstamaa poolt tulles vasakule. Orienteerumiseks koordinaadid: 58.303°N; 24.226°E 12.00 – 15.00: …

Sel aastal toimub samblasõprade kokkutulek  8.-9. juunil Tõstamaa ümbrusesse.   Laupäeval on kavas vaadata samblaid ja muid elusolendeid esmalt Lindi looduskaitsealal. Tõstamaal on ootamas liivaluited, vana mõisapark ning kalmistu iidsete puude ja kiviaedadega. Pühapäeval külastame rannaniite, loopealseid või vanu puisniite, huvi korral …