Aasta sammal 2020 kandidaadid
1. Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Eestis tavaline, suur ja kergesti ära tuntav iseloomuliku leheehituse tõttu. Kasvab nii vooluvees kui järvedes, ka ajuti kuivavates veekogudes. Perekonna teised liigid on haruldased. Võiks koguda levikuandmeid kogu perekonna kohta.
2. Harilik valvik (Leucobryum glaucum). Eestis kaitse all ja Euroopa loodusdirektiivi V lisa liik. Meil lääne pool sagedasem, ida pool haruldasem, paljudest varem teadaolnud leiukohtades pole leitud – saaks korraldada koolidele liigi suurima padjandi otsimise võistlust (koos fotoga). Kergesti meeldejääv ja atraktiivse välimusega.
3. Harilik helvik (Marchantia polymorpha). Erilise ehitusega sammal, “täiesti mittesamblalik”. Jääb inimesele sageli jalgu, võib tulla ka “umbrohuks” mitte kõige paremini rajatud aedades. Helviksammal kui selline aitaks laiendada inimeste teadvuses sambla mõistet, suurendada arusaamist elu igapäevasest mitmekesisusest, on enimkasutatud näidisliik botaanikaõpikutes.
4. Kolmis-tahuksammal (Meesia triquetra). Eestis varem sagedasem, nüüdseks haruldane, madalsoodes kasvav liik. Hästi äratuntav lehtede paigutuse alusel. Perekonnas on teisigi haruldasi liike, mistõttu on hea liik osutamaks kliimamuutuste mõjule, liikide levikule ning elupaikade hävimisele.
5. Sulgjas õhik (Neckera pennata). Eestis sage ja ohuväline, kuid oluline metsa vääriselupaiga indikaatorliik (VEP) väärtuslike metsaelupaikade kaardistamisel. Liik, mida on kerge ära tunda ning jääb hästi meelde ka mittebrüoloogile, mistõttu võimalik kasutada laialdaselt liigi levikuandmete kogumiseks.
6. Harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis). Kollakas- või heleroheline sulgja haabitusega sõnajalalehte (lehvikut) meenutav boreaalsete metsade kaunis sammal. Eestis tavaline metsaliik, sobib koolidele hobiteaduse arendamisel.
7. Korbasõõrik (Radula complanata). Helviksammaltaimede hõimkonnast. Eestis sage sammal, kasvab pea igas natukenegi puhtama õhuga lehtmetsas, kuid puudub enamasti suuremate linnade parkides. Omab helviksammaldele iseloomulikku erilise ehitusega nn “nelja tuule-eoskupart” ning lehthelviksammaldele iseloomulikke hõlmiseid lehti ja lamedaid liibuvaid võsusid.
8. Niidukäharik (Rhythidadelphus squarrosus). On olnud kunagi murus sammalde vastase võitluse peamine objekt enamuses Eestis. Muutunud murude hooldamise tingimustes on tema põlgamise põhjused kadunud. See liik aitaks seostada murude tähendust ja elurikkust laiemalt, samuti selgitada leppivat ökoloogiat tema kasvamise nõuete kaudu.
9. Laiahõlmaline või kämmalrikkardia (Riccardia palmata v. latifrons). Mõlemad on VEP liigid, Eestis küll tavalised, kuid aitaks teadvustada metsade niiskusrežiimi hoidmise ja kõdupuude esinemise olulisust.
