Aasta sammal

Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) – aasta sammal 2023

Perekonnaimetuse „hiidkupar“ alusel võiks arvata, et tegu on suure samblaga. Tegelikult rohelise hiidkupra narmasjate lehtedega paari millimeetri kõrguseid võsusid palja silmaga peaaegu ei näegi. Kui ta aeg-ajalt samblamaailas tõesti suuri eoskupraid (kuni 2 cm pikad) ei moodustaks, jääks see tilluke vanades metsades esinev lehtsammal üldse märkamata.

Rohelise hiidkupra esmaleiust on möödas juba 100 aastat (esmaleid 1922. aastal Ruhnust…Loe lähemaltRoheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) – aasta sammal 2023 kohta

Harilik karusammal (Polytrichum commune) – aasta sammal 2017

Eelmise aasta lõpus valisid Eesti samblasõbrad esimest korda aasta sambla. Selleks osutus seitsme kandidaadi hulgas enim hääli saanud harilik karusammal  e. käolina. Perekonda karusammal kuulub Eestis kokku seitse liiki, nende hulgas on harilik karusammal meil kõige tuntum ja laiemalt levinud. Harilik karusammal moodustab soostuvates ja rabastuvates metsades ulatuslikke kõrgeid murusid või mättaid. Taimed võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks ning lehed…Loe lähemaltHarilik karusammal (Polytrichum commune) – aasta sammal 2017 kohta

Harilik laanik (Hylocomium splendens) – aasta sammal 2018

2018. aasta samblaks valiti 28. detsembril harilik laanik (Hylocomium splendens). Harilik laanik on Eestis väga tavaline, teda võib leida nii kuivades männikutes kui soostuvates kuusikutes, rabades mätastel ja klibustel loopealsetel. See on sammal, mis on kergesti äratuntav oma „korruseid“ kasvatava võsu poolest. Laanikute perekonda on kuulunud ka praegune varju-salulaanik (Hylocomiastrum umbratum), kes esineb…Loe lähemaltHarilik laanik (Hylocomium splendens) – aasta sammal 2018 kohta

Harilik valvik (Leucobryum glaucum) – aasta sammal 2020

Harilik valvik sai üheksa kandidaatliigi hulgas kõige enam hääli. Hääli andis kokku 51 samblasõpra, neist 13 eelistas harilikku valvikut, üsna kannul olid sulgjas õhik (11 häält) ja harilik lehviksammal (9 häält). Harilik valvik esineb Eestis peamiselt mandri lääneosas ja saartel. Ka Euroopas on ta rohkem levinud merelisema kliimaga lääneosas. Herbaarandmete põhjal on harilik valvik Eestis olnud laialdaselt levinud…Loe lähemaltHarilik valvik (Leucobryum glaucum) – aasta sammal 2020 kohta

Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) – aasta sammal 2019

27. detsembril valiti eesti samblasõprade poolt kolmandat korda aasta sammalt. Kuue kandidaadi hulgas sai ülekaaluka võidu Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum).

Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn. Ta pani äsjaavastatud liigile nime Tähtvere mõisniku K.E.R. von Wulfi järgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed on kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla tüüpeksemplar asub Eesti maaülikooli…Loe lähemalt