2026. aasta sammal on valitud!

Selleks sai samblasõprade häälteenamusega (30,5% hääletanutest) harilik vesisammal (Fontainalis antipyretica). Harilik vesisammal kasvab nii kiirevoolulistes ojades ja jõgedes, kui ka järvedes ning isegi meie üsna mageda-veelistes madalates merelahtedes. Harilik vesisammal on suur ja vees silmatorkav lehtsammal. Tema kiiljalt kokkumurtud lehed ja võsude kolmnurkjas haabitus on abiks ka kiires veevoolus hakkama saamisel. Vesisamblad on levinud peamiselt põhja-poolkeral. Maailmas on teada 23 erinevat vesisamblaliiki, neist viis esinevad ka Euroopas, kusjuures üks neist on isegi Euroopa endeem. Et kõik viis vesisamblaliiki ka Eestis esinevad, selgus alles käesoleval aastal. Harilik vesisammal on Eestis esinevatest liikidest kõige tavalisem, teised neli on oma elupaiga suhtes väga nõudlikud ning meil haruldased.

Harilik vesisammal – kivile kinnitunult kasvamas Suloajas, Krüüdneri külas Põlvamaal (detsember 2025, pildistas Nele Ingerpuu).