Eri keelte oskust indiviidi tasandil ning ühiskondlikku keelelist mitmekesisust tasuks näha kui ressurssi ja mitte probleemi, ütleb keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde. Keelepoliitika uurijana keskendub ta oma teadustöös keele, võimu, ressursside ja võimaluste vaheliste seoste uurimisele. Seoses Eesti hariduskeele reformiga on keelevalikute teemad ühiskondlikus debatis teravalt esil.
Keelepoliitika uurimisvaldkonnana on märksa laiem kui keeleküsimuste reguleerimine ametlike dokumentide või poliitikate kaudu. Keelepoliitika laiemas mõttes hõlmab ka igaühe keelevalikuid nii perekonna, üksikisiku, juhtide kui ka alluvate tasandil. Samuti kuuluvad keelepoliitika uurijate huviorbiiti keeleuskumused ja -ideoloogiad ning tegelik keelekasutus. Keelekasutus, uskumused ning regulatsioonid ei pruugi omavahel kooskõlas olla – pragmaatilised otsused võivad erineda nii uskumustest kui ka ettekirjutustest.
Kerttu Rozenvalde peab kõige edasiviivamaks hoiakut, mille järgi keeleoskus on ressurss ja rikkus. See hõlmab ka erinevate kodukeelte ja mitmekeelse klassiruumi nägemist keeleliselt rikkana ja mitte näiteks puudulikult eesti keelt valdavana. Ühtviisi väärtuslikud on õppija pagasis nii eesti, vene, ukraina, inglise kui ka muude keelte oskus ning need täiendavad, mitte ei tühista üksteist.
Keelepoliitikate uurijana näeb Kerttu Rozenvalde vajadust leevendada keeleküsimustega seotud ebavõrdsust. Keeled erinevad neile omistatava prestiiži poolest. Nii oleks justkui mõni kodukeel vähem väärt kui teine. Sellistest hoiakutest lähtuvat ebavõrdsust võiks leevendada, kui koolides-lasteaedades pöörataks teadlikult tähelepanu eri kodukeeltele kui väärtustele – see tõstab nii keeleteadlikkust kui ka eri keelte väärtuslikkust laste silmis.
Kerttu Rozenvalde juhib uurimisprojekti “Mitmekeelse õpilase koostöine toetamine eesti keele oskuse arendamisel: põhikooliõpetajad, lapsevanemad, koolijuhid ja koolipidajad“, mille sihiks on mõista, kuidas mitmekeelseid õpilasi koolides ja kodudes toetatakse ning milliseid raskusi kogetakse. Hiljuti tunnustati tema tööd Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide „Naised teaduses“ stipendiumiga humanitaar- ja sotsiaalteaduste doktorikraadiga teadlaste kategoorias.
