Kus on minu andmed?

Andmete hoidmine pilves

Viimasel ajal on hakatud rääkima pilvandmetöötlusest ja sellest, et andmed on pilves.

Pilvandmetöötlus (cloud computing) võimaldab pakkuda andmetöötlusvõimekust kliendi soovil alates konkreetsetest rakendustest (näiteks andmebaasirakendus) kuni suurte andmekeskusteni välja, maksa-nii-palju-kui-tarbid põhimõttel. Neid teenuseid kasutavad enamasti ettevõtted, kes loovad nende ressurside abil lõppkasutajale sobilikke teenuseid.

Pilvandmetöötluse korral kasutaja salvestab, varundab või töötleb andmeid kaugarvutites (serverites). Tavaliselt pääseb kasutaja serverisse ligi veebilehitseja kaudu (Moreau, 2017). 

Lisaks andmete salvestamisele ja töötlemisele võimaldab pilvetehnoloogia kasutada ka pilves (internetis) kasutatavaid teenuseid (pilveteenuseid) nagu näiteks internetipõhised e-postiteenused, ühistöövahendid ja suhtlusplatvormid. Andmetöötlusvõimsuse tagavad sadadest serveritest  ja andmesalvestussüsteemidest koosnevad andmekeskused

Google andmekeskus

Allikas

Maailma suurimad pilveteenuste pakkujad on Amazon Web Services (Amazon Web Services, kuupäev puudub), Microsoft Azure (Microsoft, kuupäev puudub), ja Google Cloud (Google, kuupäev puudub). 2016. aasta seisuga oli nendes teenustes alla 10% maailma andmetest.

Näited pilveteenustest

  • Dropbox: Dropbox võimaldab sünkroniseerida ühe arvutis oleva kausta pilve nõnda, et saad oma failidele ligi veebilehitseja kaudu kõikjal, kus on internetiühendus (Dropbox, kuupäev puudub). 

  • Google Drive: Google Drive sarnaneb Dropboxiga, aga ühildub lisaks Google’i teise pilveteenustega (Google Dokumendid, Arvutustabelid, Esitlused, Gmail) (Google, kuupäev puudub).

  • Spotify: Spotify on muusika striimimise (interneti kaudu edastamise) teenus, mis võimaldab väikse igakuise tasu eest kuulata miljoneid lugusid (Spotify, kuupäev puudub).

  • Facebook: Suhtlusvõrgustik, mis kasutab pilvandmetöötlust, et võimaldada inimestel interneti vahendusel suhelda ja pakkuda neile suunatud reklaami (Facebook, kuupäev puudub).

Pilvandmetöötluse eelised

  • Teenuste kasutuselevõtt on lihtne.
  • Teenuse hind on oluliselt soodsam, kui osta ise vastav riistvara ja tarkvara ning see tööle häälestada ja hallata.
  • Teenus on lihtsalt skaleeritav – saab juurde osta salvestusmahtu, arvutusjõudlust ja internetiühenduse kiirust.
  • On tõenäoliselt töökindlam, kui enda lahenduse töös hoidmine.
  • Toetab innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtmist (sisenemisbarjäär on madal). (Saks, 2017)

Lähtuvalt pilvandmetöötluse eelistest pakutakse ka lõppkasutajale pilveteenused tasuta või väga soodsa hinna eest.

Näiteks kui Sa soovid oma andmetele internetist ligi pääseda ja ei soovi kasutada pilveteenust, siis tuleks Sul endal luua serverilahendus, mis hoiab Sinu andmeid, haldab andmetele ligipääsuandmeid, peab logisid andmetega sooritatud tegevustest. Sul on vaja teha andmetest varukoopiaid ja testida nende taastamist. Elektrikatkestuse ajal töötamiseks on vaja varutoidet. Lisaks on vaja teada, kuidas serveri tarkvara uuendada. Samuti on vaja uuendada teatud aja tagant riistvara. Lisakuluks on tasu piisavalt kiire internetiühenduse ja tarbitud elektrienergia eest.

Millised on ohud pilveteenuste kasutamisel?

Andmelekked

  • Kuna andmehoidlates on palju väärt infot, siis muutuvad need järjest ahvatlevamateks sihtmärkideks.

Ebaturvalise autentimise kasutamine

  • Nõrkade paroolide kasutamine.
  • Kaheastmelise autentimise (Hani, 2017) mittekasutamine.
  • Paroolide kättesaadavaks tegemine teistele.

Ebaturvalise arvuti või seadme kasutamine

  • Viirusetõrje mittekasutamine.
  • Ebapiisavate turvameetmete kasutamine andmetele ligipääsu ärahoidmiseks.

Kasutaja psühholoogiline manipuleerimine

  • Kontode ülevõtmine kasutades lollitamistehnikaid nii, et kasutaja annab ligipääsu oma andmetele. Selle vastu aitab kaheastmelise autentimise kasutamine ja kasutajate teadlikkuse tõstmine õngitsemistehnikatest.

Suhete muutmine partneritega

  • Inimesed ja asutused võivad muutuda ja nende eesmärgid võivad muutuda ning need ei pruugi sobida enam seniste kokkulepetega.

Andmete kustumine või rikkumine

  • Ka pilves olevaid andmeid tuleb varundada ja testida taastamist.

Kasutaja hoolimatu suhtumine andmetesse

  • Mõtteviis, et minu ja teiste andmed pole oluline infovara, mida kaitsta.

Piiratud kontroll oma andmete üle

  • Pole füüsilist ligipääsu andmetele.
  • Ligipääs sõltub internetiühenduse olemasolust. 
  • Teenusepakkuja suutmatus kokkulepitud teenuse taset tagada. 

Teenusepakkuja peatab ühepoolselt ligipääsu kliendi andmetele

  • Mitmete tasuta pakutavate pilveteenuste kasutustingimustes on kirjas, et teenusepakkuja võib suvalisel hetkel keelata ligipääsu Sinu andmetele (assortedStuff, 2017).

Kuidas pilveteenuste pakkujad Sinu andmeid hoiavad?

  • Andmeid hoitakse krüpteeritud kujul ja edastatakse krüpteeritud kujul. Näiteks Amazon pakub võimalust hoida krüpteerimisvõtmeid kliendi juures.

  • Oluline on ka andmete krüpteerimise viis serverites. Näiteks Dropbox teeb andmed väikesteks tükkideks ja krüpteerib tükid eraldi. Krüpteerimisvõtme teadasaamise korral on pahalasel ligipääs ainult suvalistele tükikestele failidest.

  • Pilveteenuste pakkujad soovivad kasutada kaheastmelist autentimist andmetele ligipääsuks.

  • Pilves olevaid andmeid hoitakse samaaegselt mitmetes andmehoidlats üle maailma – kui üks andmehoidla hävib näiteks maavärina tõttu, siis jäävad klientide andmed alles.

  • Euroopa Liidu liikmesriikidel on oluline teada, et EL nõuab, et liikmesriikide andmed hoitaks ainult nende regioonis. (Wall, 2016)

Võimalikud kahjud pilveteenuste kasutamisel

  • Andmete hävimisega seotud kahjud.

  • Andmete taastamisega seotud kulud.

  • Andmete lekkimisega seotud kahjud.

  • Andmetele ligipääsu kaotamisega seotud kahjud.

Viimase viie aasta suurima hulga kasutaja andmete lekkimise juhud on olnud just mitte-pilvandmetöötlust kasutanud ettevõttes: Sony Pictures (Wikipedia, 2017) häkkimine, Ashley Madisoni (Wikipedia, 2017) andmeleke, Targeti andmeleke (McGrath, 2014).

Andmete sünkroniseerimine pilve

Üks võimalus andmete varundamisel on andmete sünkroniseerimine pilve. Selleks saab arvutisse või nutiseadmesse paigaldada vastava rakenduse. Kui päris täpne olla, siis pole see varukoopiate tegemine, vaid andmete sünkroniseerimine pilve. Enamasti sünkroniseerimisel ei hoita alles faili mitut eelnevat versiooni, vaid viimast ja seegi asendatakse esimesel võimalusel uuema versiooniga. Samuti, kui fail kustutatakse ühes asukohas, siis kustutatakse see sünkroonimise tulemusel ka teises kohas. Aga vähemalt pakub see üht võimalust taastada andmed kui oma seade kaob, varastatakse või läheb katki. Siinkohal tuleb märkida, et kui pahavara krüpteerib Sinu arvuti failid ja need sünkroniseeritakse automaatselt pilve, siis pole pilves olevast koopiast mingit kasu.

Failide pilve sünkroniseerimise teenused

  • Arvutisse saab paigaldada Google Backup and Sync programmi, mis võimaldab sünkroniseerida pilve arvutis olevaid kaustu ja faile. Selle teenuse tasuta versiooni pilvehoidla mahupiirang on 15GB (Google, kuupäev puudub).
  • Samuti saab arvutisse paigaldada programmi Dropbox, mis võimaldab Dropboxi kaustas olevaid faile pilve sünkroniseerida, kusjuures tasuta versioonis hoitakse alles ka failide eelnevad versioonid kuni 30 päeva. Tasuta versioonis saab 2GB pilveruumi (Dropbox, kuupäev puudub) (Telia, kuupäev puudub).
  • Sarnast lahendust eelnevatega pakub ka Microsoft OneDrive. Vaba pilveruumi on tasuta versioonis 5GB (Microsoft, kuupäev puudub).
  • Eestis pakub pilveteenust Telia Online.ee kaubamärgi all. Tasuta paketis saab pilveruumi 2GB.
  • Androidi ja iOSi nutiseadmes saab piltide ja videote pilve sünkroniseerimiseks kasutada Google Photos äppi. Alla 16 megapiksliste piltide ja kuni FullHD kvaliteedis videote üleslaadimine kõrge kvaliteediga on piiramatu. Originaalkvaliteedis materjali üleslaadimise maht läheb Google Drive konto arvelt (Google, kuupäev puudub). 

Kuidas hoida oma andmeid?

  • Mitmes erinevas füüsilises kohas.
  • Teha regulaarselt varukoopiaid.
  • Veenduda, et varukoopiaid tehakse ja varukoopiad on taastatavad.
  • Keela volitamata ligipääs andmetele.

Tänapäeval on oluline teha koostööd ja sellest tulenevalt tekib vajadus andmeid jagada. Seega on vaja andmeid saata teistele või teha need teistele kättesaadavaks. Järgnevalt uurime lähemalt andmete jagamist.

Millal Sina viimati tegid oma andmetest varukoopiaid? Kus need asuvad? Kas andmed on taastatavad? Kui Sinu seade lakkab täna töötamast ja peaksid andmed taastama, siis kui suurest hulgast andmetest sa ilma jääks?