Viimasel ajal on hakatud rääkima pilvandmetöötlusest ja sellest, et andmed on pilves.
Pilvandmetöötlus (cloud computing) võimaldab pakkuda andmetöötlusvõimekust kliendi soovil alates konkreetsetest rakendustest (näiteks andmebaasirakendus) kuni suurte andmekeskusteni välja, maksa-nii-palju-kui-tarbid põhimõttel. Neid teenuseid kasutavad enamasti ettevõtted, kes loovad nende ressurside abil lõppkasutajale sobilikke teenuseid.
Pilvandmetöötluse korral kasutaja salvestab, varundab või töötleb andmeid kaugarvutites (serverites). Tavaliselt pääseb kasutaja serverisse ligi veebilehitseja kaudu (Moreau, 2017).
Lisaks andmete salvestamisele ja töötlemisele võimaldab pilvetehnoloogia kasutada ka pilves (internetis) kasutatavaid teenuseid (pilveteenuseid) nagu näiteks internetipõhised e-postiteenused, ühistöövahendid ja suhtlusplatvormid. Andmetöötlusvõimsuse tagavad sadadest serveritest ja andmesalvestussüsteemidest koosnevad andmekeskused.
Google andmekeskus
Maailma suurimad pilveteenuste pakkujad on Amazon Web Services (Amazon Web Services, kuupäev puudub), Microsoft Azure (Microsoft, kuupäev puudub), ja Google Cloud (Google, kuupäev puudub). 2016. aasta seisuga oli nendes teenustes alla 10% maailma andmetest.
Dropbox: Dropbox võimaldab sünkroniseerida ühe arvutis oleva kausta pilve nõnda, et saad oma failidele ligi veebilehitseja kaudu kõikjal, kus on internetiühendus (Dropbox, kuupäev puudub).
Google Drive: Google Drive sarnaneb Dropboxiga, aga ühildub lisaks Google’i teise pilveteenustega (Google Dokumendid, Arvutustabelid, Esitlused, Gmail) (Google, kuupäev puudub).
Spotify: Spotify on muusika striimimise (interneti kaudu edastamise) teenus, mis võimaldab väikse igakuise tasu eest kuulata miljoneid lugusid (Spotify, kuupäev puudub).
Facebook: Suhtlusvõrgustik, mis kasutab pilvandmetöötlust, et võimaldada inimestel interneti vahendusel suhelda ja pakkuda neile suunatud reklaami (Facebook, kuupäev puudub).
Lähtuvalt pilvandmetöötluse eelistest pakutakse ka lõppkasutajale pilveteenused tasuta või väga soodsa hinna eest.
Näiteks kui Sa soovid oma andmetele internetist ligi pääseda ja ei soovi kasutada pilveteenust, siis tuleks Sul endal luua serverilahendus, mis hoiab Sinu andmeid, haldab andmetele ligipääsuandmeid, peab logisid andmetega sooritatud tegevustest. Sul on vaja teha andmetest varukoopiaid ja testida nende taastamist. Elektrikatkestuse ajal töötamiseks on vaja varutoidet. Lisaks on vaja teada, kuidas serveri tarkvara uuendada. Samuti on vaja uuendada teatud aja tagant riistvara. Lisakuluks on tasu piisavalt kiire internetiühenduse ja tarbitud elektrienergia eest.
Andmelekked
Ebaturvalise autentimise kasutamine
Ebaturvalise arvuti või seadme kasutamine
Kasutaja psühholoogiline manipuleerimine
Suhete muutmine partneritega
Andmete kustumine või rikkumine
Kasutaja hoolimatu suhtumine andmetesse
Piiratud kontroll oma andmete üle
Teenusepakkuja peatab ühepoolselt ligipääsu kliendi andmetele
Andmeid hoitakse krüpteeritud kujul ja edastatakse krüpteeritud kujul. Näiteks Amazon pakub võimalust hoida krüpteerimisvõtmeid kliendi juures.
Oluline on ka andmete krüpteerimise viis serverites. Näiteks Dropbox teeb andmed väikesteks tükkideks ja krüpteerib tükid eraldi. Krüpteerimisvõtme teadasaamise korral on pahalasel ligipääs ainult suvalistele tükikestele failidest.
Pilveteenuste pakkujad soovivad kasutada kaheastmelist autentimist andmetele ligipääsuks.
Pilves olevaid andmeid hoitakse samaaegselt mitmetes andmehoidlats üle maailma – kui üks andmehoidla hävib näiteks maavärina tõttu, siis jäävad klientide andmed alles.
Euroopa Liidu liikmesriikidel on oluline teada, et EL nõuab, et liikmesriikide andmed hoitaks ainult nende regioonis. (Wall, 2016)
Andmete hävimisega seotud kahjud.
Andmete taastamisega seotud kulud.
Andmete lekkimisega seotud kahjud.
Andmetele ligipääsu kaotamisega seotud kahjud.
Viimase viie aasta suurima hulga kasutaja andmete lekkimise juhud on olnud just mitte-pilvandmetöötlust kasutanud ettevõttes: Sony Pictures (Wikipedia, 2017) häkkimine, Ashley Madisoni (Wikipedia, 2017) andmeleke, Targeti andmeleke (McGrath, 2014).
Üks võimalus andmete varundamisel on andmete sünkroniseerimine pilve. Selleks saab arvutisse või nutiseadmesse paigaldada vastava rakenduse. Kui päris täpne olla, siis pole see varukoopiate tegemine, vaid andmete sünkroniseerimine pilve. Enamasti sünkroniseerimisel ei hoita alles faili mitut eelnevat versiooni, vaid viimast ja seegi asendatakse esimesel võimalusel uuema versiooniga. Samuti, kui fail kustutatakse ühes asukohas, siis kustutatakse see sünkroonimise tulemusel ka teises kohas. Aga vähemalt pakub see üht võimalust taastada andmed kui oma seade kaob, varastatakse või läheb katki. Siinkohal tuleb märkida, et kui pahavara krüpteerib Sinu arvuti failid ja need sünkroniseeritakse automaatselt pilve, siis pole pilves olevast koopiast mingit kasu.
Tänapäeval on oluline teha koostööd ja sellest tulenevalt tekib vajadus andmeid jagada. Seega on vaja andmeid saata teistele või teha need teistele kättesaadavaks. Järgnevalt uurime lähemalt andmete jagamist.