Tihedus

Mineraali tiheduse all mõistetakse mineraali massi ühiku suhet ja ruumala ühikusse (kg/m3). Püsiva koostise puhul kõigub see vähe, mistõttu tihedus on mineraalile oluline diagnostiline tunnus. Enamike mittemetalse läikega mineraalide tihedus on 2 – 3,5 vahemikus, metalse läikega mineraalidesl tõuseb see üle 4,5, plaatina ühenditel aga isegi üle 20. Kiire ja suhteliselt täpne tiheduse määramise meetod on niinimetatud raskete vedelike meetod, mille puhul tehakse kindlaks mineraali suhteline tihedus suure tihedusega vedeliku (näiteks bromoformi 2,89) suhtes.

Kivi asetatakse raskesse vedelikku, mille tihedus on teada. Kui kivi jääb pinnale ujuma, on selle tihedus väiksem, kui vajub põhja, siis on tihedus suurem kui vedelikul. Sobivalt valitud raskete vedelike abil saab kindlaks teha väga erineva tihedusega kive. Meetodi kasutamist piiravad vaid mineraalide lahustuvus ja poorsus.

Skeem 1. Tiheduse määramine raskete vedelike meetodil (bromoformi tihedus on 2,89 g/cm3): 1 – kvarts (tihedus = 2,65 g/cm3), 2 – smaragd (2,7-2,8 g/cm3), 3 – danburiit, 4 – teemant (3.5 g/cm3), 5 – rubiin (4 g/cm3)