Kõvadus

Kõvadus on kivi vastupanuvõime deformeeriva jõu suhtes. Kõvadus sõltub mineraali struktuuri ja keemilise sideme tüübist. Tugeva keemilise sidemega mineraalide kõvadus on suurem kui nõrga keemilise sidemega mineraalidel. Eristatakse füüsikalise suurusena väljendatud absoluutset ehk mikrokõvadust (kg/mm2 – skeem 1) ja ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhtelist kõvadust (skeem 2). Suhtelise kõvaduse skaaladest on tuntuim Mohsi skaala.

Austria mineraloog Fr. Mohs koostas 1812. aastal etalonmineraalide skaala, mis on sellest ajast ka juba kasutusel, kuigi nagu skeemilt 1 näha, on selle skaala jaotused väga erineva absoluutse kõvaduse väärtusega. Välitingimustes võib kasutada käepäraseid abivahendeid, millsuhteline kõvadus on: sõrmeküüs 2 – 2,5, vaskmünt 3 – 4, raudnael 4 – 4,5, aknaklaas 5, noatera 6 – 7.

Skeem 1. Mohsi skaala ja etalonmineraalide absoluutne ehk mikrokõvadus

Skeem 2. Mohsi suhtelise kõvaduse skaala

Koostanud © 2003 Mare Isakar