Mineraalid ja kivimid

Laava

Laava jaguneb koostisele vastavalt happeliseks või aluseliseks. Happelised laavad on paksud ja kleepuvad, nad voolavad väga aeglaselt ja moodustavad järsunõlvalisi vulkaane. Aluselised, vedelamad laavad (fotod 1 – 6) voolavad kiirelt ja katavad tohutuid alasid. Aluselised laavad moodustavad laugenõlvalisi vulkaane. Tüüpiline aluseline laava on basalt.

Voolates laava pealispind jahtub ja tekib koorik. Koorik kortsub laava edasise liikumise käigus ja tekivad nn köislaavad (foto 2).

Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas tekib kiirelt jahtuvas laavas – ta tekib nii kiiresti, et ei ole aega kristallide kasvamiseks (foto 7, 8).

laava
Foto 1. Laava

aluseline laava aluseline laava aluseline laava aluseline laava
Foto 2 – 5. Aluseline laava, Teneguia, La Palma, Hispaania

laava
Foto 6. Aluseline köislaava, 1949. aasta purse, La Palma, Kanaari saared, Hispaania

vulkaaniline klaas vulkaaniline klaas
Foto 7, 8. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas


Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar

Accept Cookies