Kaasav haridus

Tartu Variku Kool: mõttekas kodutöö

Mõttekas kodutöö

Eve Aoveer, Tiiu Erikson, Kersti Heinsaar, Kristel Kevvai, Pille Kütt, Tiina Salus

Koduste tööde tähenduslikkusest sõltub paljude õpilaste koolirõõm ja õppimise väärtustamine. TÜ ja TLÜ koostöös toimunud kaasava hariduse koolituse raames uurisid Tartu Variku Kooli õpetajad, miks ja milliseid kodutöid annavad õpetajad iseseisvaks lahendamiseks ning millised kodutööd tunduvad mõttekad õpilastele.

Probleem

Aineõpetajate ja klassijuhatajateni jõuab pea iga päev küsimusi ja rahulolematust  kodutööde teemal. Õpilased tunnevad, et kodutööd on liiga palju või ei saa nad aru selle mõttest. Samas on välja toonud ka õpetajad, et õpilased ei suhtu kodutöödesse  hoolikalt: tööd jäetakse tegemata, neid tehakse vahetult enne tundi ning pinnapealselt. 

See  näitab, et õpilastel ei ole ülesannete lahendamiseks piisavalt motivatsiooni.  

Mis on pahameele tagamaad ning  kuidas saaksime oma koolis olukorda parandada, et õpilastel oleks iseseisvalt lahendatavatest  töödest praktilist kasu õppeaine omandamisel ning erinevate oskuste arendamisel? 

Teoreetiline alus

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Airi Kukk  on välja toonud, et koduste õpitöödena mõistetakse tavaliselt kodutööd, mille õpetaja annab  õpilastele kohustusena ning mis tuleb ära teha väljaspool koolitundi (Kukk, 2015). Kodutöö  maht ja olemus sõltub sageli õppeainest. Laiemalt võib eristada nelja liiki kodutöid:  etteõppimine, arusaamise kontrollimine, harjutamine ja ümbertöötamine (Vatterott, 2009).  

Dr Cathy Vatterott (2010) on sõnastanud viis hea kodutöö tunnust, mida võiks silmas pidada  iga õpetaja: selge eesmärk, tõhusus, omandisuhe (suhe õpilase ja ülesande vahel), kompetents, atraktiivsus. Aina muutuvas maailmas on eriti oluline just viimane. Õpetajatena peame targu  tegutsema, et õpilane valiks õppimise ja talle antud ülesande, mitte arvutimängud,  sotsiaalmeedia vm. 

2001. aastal läbi viidud uuringust (Trautwein jt 2009) ilmnes, et õpetajad annavad kodutöid  sageli enda sõnul just selleks, et suurenda õpilaste õpimotivatsiooni ning õpetada neile  õpioskust ja ajaplaneerimisoskust.  

Metoodika

Jagasime tegevusuuringu kuueks väiksemaks etapiks: I – kaardistamine (kaks küsitlust  õpilastele probleemi fookuse kitsendamiseks õppetöö mõtestatusest); II – näidisülesanded eesti  keeles ja matemaatikas: tagasiside õpilastelt; III – intervjuud õpetajatega ja esimene  rühmaarutelu; IV – õpetaja eneseanalüüs ja mõtestatud praktiseerimine; V – õpilaste ja  õpetajate tagasiside küsitlus; VI – õpetajate rühmaarutelu: diferentseerimine 

Uurimuses osalesid Tartu Variku Kooli õpilased, kes 2019/20. õppeastal olid 5. ja 6. klassis (5  klassikomplekti) ning 2020/21. õppeaastal 6. ja 7. klassis, ja õpetajad. Valisime sellise  õpilasgrupi, kuna just üleminekul kolmandasse kooliastmesse toimub õppeedukuse ja  õpimotivatsiooni langus. 

Tulemused

Õpetajad leiavad, et kodutööde andmine on vajalik, et tunnis õpitu kinnistuks ning toimuks  kordamine. Mida konkreetsem on tööjuhend (samm-sammult selgitustega, lühike,  näiteülesande toel), seda paremini suudavad õpilased töö sooritada. Oluline on õpilastele  selgitada, kus elus neil õpituid teadmisi vaja läheb, ning juhendada õpilasi õpistrateegiate ja  mälutehnikate kasutamise osas.

Kõige paremini sobivad õpilastele koduseks kinnistamiseks nende endi hinnangul  enesekontrollitestid, mille vastuse õigsust saavad nad kohe kontrollida. Samuti sobivad  õpilastele näidete ja selgitavate videote põhjal ülesannete lahendamised. Lisaks meeldivad  õpilastele ka teksti põhjal küsimustele vastamine, katsed ja vaatlused ning vigade parandamine. 

Põhijäreldused

Valimis osalenud õpetajate seas oli palju neid, kes ütlesid, et pärast arutelu kolleegidega ning  õpilastelt saadud tagasiside põhjal on nad hakanud palju rohkem mõtlema, kuidas ülesandeid  eesmärgistada ning töökirjeldusi sõnastada. Ei saa öelda, et õpetajate jaoks oli see uus  teadmine, kuid nii mõnelgi juhul selgus, et igapäevatöös kõik sellele siiski ei mõtle.

Õpilaste sõnul on iseseisvad ülesanded muutunud nende jaoks arusaadavamaks. Paljud  õpilased tõid välja, et on õppinud mõnes aines nägema selgemalt ülesannete ja õppimise  eesmärki, sest õpetaja selgitab seda paremini.