Kaasav haridus

Tallinna Kunstigümnaasium: õpirõõm

Mida teha, et õppimisest saaks tunda rõõmu? Õpirõõmu? 

Autorid: Anna Uleksina, Enely Suiste, Kadri Killing, Kertu Liivamägi, Olga Antriainen 

TLÜ ja TÜ koostööna ellu kutsutud Kaasava Hariduse koolitusel tuli ühena koolituse käigus tehtavatest töödest viia läbi kooliuuring, mille käigus tuli välja selgitada, mis on õpilastel nende õppimisega seotult kõige suurem murekoht, leida viisid selle murekohaga tegelemiseks ning vaadata uuringu lõpus, kuidas on õpilaste hakkamasaamine selles valdkonnas muutunud. 

Probleem

Uuringutest on selgunud, et 7.-9.klassides on õppeedukus madalam kui eelmistes kooliastmetes.

Õpilaste õpirõõm on langenud ja sellega seonduvalt ka õpilaste õppeedukus. (PISA 2018)

Teoreetiline alus

Uurisime erinevaid allikaid, et leida, mis on õpirõõm, aga leidsime vaid vihjeid. Nii pöördusime koolirõõmu poole. Koolirõõmu on uuritud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kadi Ilves kirjutab artiklis “Laps hariduses ja noorsootöös”, et üheks Eesti haridussüsteemi mureküsimuseks on lapsed, kes ei täida koolikohustust või langevad koolist välja enne põhihariduse omandamist. Kadi Ilves märkab, et kuigi laste teadmiste poolest on Eesti haridus konkurentsivõimeline, mida kinnitavad ka head tulemused rahvusvahelistes võrdlusuuringutes, “kajastab see vaid ühte poolt ja sedagi eelkõige laste tulemusi hindavate täiskasvanute perspektiivist. Teine pool, koolikeskkonna argipäev lapse silme läbi, ei ole sugugi ja igas aspektis nii pilvitu.” Seega hakkavad koolid aktiivselt küsima koolikeskkonna kohta arvamusi laste käest, et sellest õppida. 2010 Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös tõdeb Kersti Truuverk, et kõrgema kvaliteedi tagamisel peavad koolid arvestama, et lastele oleks tagatud võimalus vastavalt oma võimetele ja vajadustele saada parim haridus. Parima hariduse omandamisel peab koolirõõmu sees tekkima õpirõõm, mis annab tõuke edaspidiseks haridusteeks. (Truuverk 2010) 

Metoodika

Uuring sai disainitud selliselt, et see kataks võimalikult laialt seda õpilaste rühma, keda oma tegevusega kõige paremini mõjutada saaks. Valimisse kuulusid 7.-8.klasside õpilased. 

Skaneerisime  probleemi, analüüsisime vastuseid, koostasime küsimustiku ja palusime õpilastel vastata. Küsitluse tulemuste analüüsimisel leidsime need tegevused, mis õpilaste arvates tõstaksid nende õpirõõmu. Kavandasime tegevuste ajajoone, viisime tegevused ellu ja korraldasime teistkordse küsitluse. 

Kujunes sekkumistegevuste kava peale skaneerimist ja küsitluse läbiviimist õpilastele: 

  • Küsitluste tulemuste analüüs 

  • Kolme suurima teemaploki läbitöötamine ja analüüs ning tegevuskava loomine.

  • Osapoolte leidmine (millise muutuse saab ellu viia juhtkond, mille õpetajad, mida peaks tegema õpilased jne), toetava kirjanduse läbitöötamine. 

  • Tegevuskava elluviimine: 

  1. Alates II trimestrist 7.-8.klasside need õpetajad, kes olid nõus meie uuringus osalema, jälgivad, et teevad vähemalt korra nädalas oma tunnis ühe kordava mängu. 

  2. Iga teema järel teevad õpetajad kokkuvõtte sellest, kas ja kuidas on muutunud õpilaste hinded ja küsivad tagasisidet. 

  3. Iga teema järel hindavad õpilased oma õpirõõmu

  4. Trimestri lõpus kordame õpirõõmu küsimustikku. 

  • Tulemuste kaardistamine – Kas õpilaste õpirõõm (skaalal 1-5) on suurenenud?

  • eKooli väljavõte  – Kas keskmine hinne nendes ainetes, kus toimus sekkumistegevus on tõusnud? 

 

III trimestri jooksul  oli õpilastel võimalus kas teema või tunni lõpus anda tagasiside õpitule. 

Tulemused

Peale seda, kui III trimestri jooksul viisid õpetajad ellu erinevaid tegevusi, mis õpilaste arvates suurendaks nende õpirõõmu. E-Koolis ei olnud valimis olnud klasside keskmine hinne tõusnud, kuid rahulolu õppimisega oli tõusnud.

Õpilased hindavad oma õpirõõmu taset teises küsitluses kõrgemaks, kui see oli esimese küsitluse tulemusena.

Põhijäreldused

Õpirõõm on kindlasti väga vähe uuritud, kuid õppimise juures väga tähtis osis. Meie väga lühiajalise sekkumise tulemusena ei paranenud küll õpilaste õppeedukus, kuid rahulolu oli tõusnud ja sellega seoses hinnati ka rõõmu õppimisest kõrgemaks. Nii võib järeldada, et ka õpilaste enesekindlus ja motiveeritus tõusevad. 

Soovitused

Peamine, mida seda uuringut läbi viies õppisime ja julgeme kõigile soovitada, on see, et küsige oma õpilaste käest, mis nende õpirõõmu suurendaks. Ühises koostöös proovige neid tegevusi ellu viia, andes pidevalt tagasisidet. Kuna iga õpilane on erinev, siis alguses on ka tegevusi, mis tooks enamiku õpilaste õpirõõmus esile muutust, raske leida, kuid kannatlikkus ja aeg viivad sihile. Meie küll ei suutnud veel oma sekkumisega tõsta õpilaste hinnet, küll aga paranes nende hinnang õppimisele ja sellega saime tee sillutatud edasisele tõusule.