Kaasav haridus

Merivälja Põhikool: lugemisoskuse areng

Merivälja Koolis uuriti lugemisoskuse arengut

Kaasava hariduse koolitusel osales Merivälja Kooli töögrupp koosseisus koolijuht Greta Henriksson, hariduse tugiteenuste juht Urve Raudsepp-Alt, õppejuht ja keemia õpetaja Kadri Saluri, vene keele õpetajad Marina Pokintšereda ja Jekaterina Yashina ning bioloogia ja loodusõpetuse õpetaja Liivi Kivimäe-Bondarev. Kahe aastase koolituse tulemusena koostati funktsionaalse lugemisoskuse teemal artikkel “Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine Merivälja Kooli 7. klasside näitel”, kus uuriti Merivälja Kooli 7. klasside funktsionaalse lugemisoskuse arengut läbi Covid-19 viirusest räsitud 2020/2021 õppeaasta. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele fokuseeritud õpetamine on põhikooli III kooliastme alguses tulemuslik.

Kui veel sajand tagasi võis rääkida kirjaoskusest kui võimest lugeda, siis tänapäeval üksnes see ei taga toimetulekut ühiskonnas. Lugemisstrateegiate sihipärane õpetamine on Eesti koolides võrdlemisi värske nähtus – alles 2017. aastal katsetati TLÜs esmakordselt lugemisstrateegiate õpetamise pilootprojekti “Me loeme” (TLÜ programm “Me loeme”), 2019. aastast alates laiendati projektis osalejate arvu ning liiguti koolidele teenuspaketi pakkumise suunas. 

Merivälja kooli kasutatud tegevusuuringu metoodika koosnes kahest testist ning vahepealsel ajal läbiviidud õppetegevustest (lugemisstrateegiate rakendamine) erinevates õppeainetes (eesti keel, vene keel, bioloogia, loodusõpetus; joonis 1). 

Joonis 1. Uuringu läbiviimisel rakendatud metoodika.

Kuigi funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks saab kasutada erinevaid strateegiaid, pöörati Merivälja koolis tavapärasest rohkem tähelepanu neljale strateegiale – ennustamisele, küsimuste esitamisele, selgitamisele ja tekstist kokkuvõtte tegemisele (joonis 2).

Joonis 2. Merivälja Kooli 7. klasside õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks kasutatud strateegiad.

Valitud lugemisstrateegiaid kasutati aktiivselt programmis osalevate pedagoogide (aine)tundides. Õpetajad koostasid õpilastele sobivad ülesanded ise, need olid õpilastele tuttavad ja jõukohased. Selleks, et võimaldada teemasse süvenemist ja kordamist,  kasutati kõikides tundides läbivalt looduse ja loomadega seotud teemasid.  Võõrkeele tundides keskenduti mõistete selgitamise, kokkuvõtte tegemise ja küsimuste esitamise strateegiale. Loodusainetes kasutati õpilaste poolt küsimuste esitamise, mõistete selgitamise ja mõistekaardi toel kokkuvõtte tegemise strateegiat. Logopeedi ja väikerühma eesti keele tundides kasutati kõiki nelja joonisel esitatud strateegiat.

Uuringu tulemustest avaldus murettekitav suur abivajajate hulk (joonised 3 ja 4), kusjuures mõõdikute “Sõna leidmine I õiged” ja “Sõna leidmine II õiged” muutus oli ainsana mõlemas klassis antud testi kasutades positiivne.

Joonis 3. Õpi- ja enesemääratluspädevuse testi tulemused 7A klassis. Tulemuse tähendus: ■ / ■ – võib vajada abi; ■ / ■ – keskmine;  ■ / ■ – üle keskmise (oktoober: n=23; mai: n=24).

Joonis 4. Õpi- ja enesemääratluspädevuse testi tulemused 7B klassis. Tulemuse tähendus: ■ / ■ – võib vajada abi; ■ / ■ – keskmine;  ■ / ■ – üle keskmise (oktoober: n=21; mai: n=20).

Õpipädevuse testi kasutades tuleb kindlasti arvestada õpilaste motivatsiooniga. Testide kasutamist konkreetsete planeeritud tegevuste tulemuslikkuse mõõtmiseks ei saa antud tulemustele tuginedes pidada otstarbekaks.

Loe lisaks Merivälja kooli EHA artiklit
https://docs.google.com/document/d/1fmqlaJgholVXnnwyMunG3QniJIxjJppfc8pD0zeN2us/edit