Usaldusväärsus

Usaldusväärsuse (ingl k credibility) kindlakstegemiseks tuleb uurida nii autorit kui väljaannet, kus tekst on avaldatud.
Autor võib olla artikli, raamatu või veebipostituse autor, aga ka veebilehte haldav isik või asutus.
Autori kohta tasub uurida:

• kas ta on oma ala ekspert;
• mida ta on varem avaldanud;
• millise asutusega ta seotud on.

Autori varasema tegevuse kohta võib infot leida näiteks Google Scholarist, kust saab vaadata tema publikatsioone ja seda, kas teised autorid on tema töödele viidanud. Samuti võib Google’i kaudu leida autori CV, millest võib selguda tema seotus ülikoolide või teiste asutustega.

Lisaks autorile tuleb hinnata ka väljaannet või veebilehte, kus info on avaldatud. Oluline on küsida,

• kas avaldaja (näiteks kirjastus või veebilehe omanik) on tuntud ja usaldusväärne,
• kas tegemist on tuntud uudistekanali, riigiasutuse või ülikooli veebilehega, blogi või tundmatu portaaliga? Samuti tasub uurida, mida teised usaldusväärsed allikad selle väljaande kohta ütlevad.
• Kas tegemist on teadusajakirjaga?
• Kui oluline või tunnustatud see ajakiri oma valdkonnas on?

Ajakirjade kohta saab kõige täpsemat infot ajakirja enda kodulehelt. Seal on tavaliselt rubriigis „About“ või mõnes sarnases osas kirjas, kas ajakiri on eelretsenseeritav, kas sellel on rahvusvaheline toimetuskolleegium, kas ajakirja indekseeritakse viiteandmebaasides Web of Science või Scopus ning millistesse andmebaasidesse see on lisatud.

Teadusajakirja puhul tuleks kontrollida ajakirja enda kodulehelt, kas see on eelretsenseeritav, kas sellel on rahvusvaheline toimetuskolleegium ning kas seda indekseeritakse andmebaasides Web of Science või Scopus. Igal erialal on oma tuumikajakirjad, mida peetakse usaldusväärseks.

Eesti teadusinfosüsteem ETIS aitab hinnata nii teadusajakirju kui ka kirjastusi. Kõrgeima klassifikatsiooni saavad hulgas artiklid, mis on avaldatud andmebaasides Web of Science või Scopus indekseeritud ajakirjades. Raamatute ja kogumike puhul tuleb hinnata kirjastuse tuntust ja tunnustatust. Loe lähemalt ETISe klassifikatsioonidest.

Tihti avaldavad ülikooli teaduskonnad oma ajakirja, kus saavad õppejõudude kõrval teadusartikleid avaldada ja toimetada ka tudengid (näiteks Michigan Law Review http://michiganlawreview.org/about-us/). Nende ajakirjade kaal pole võrreldav eelretsenseeritud rahvusvahelise levikuga teadusajakirjadega, hoolimata sellest, et artiklitel on teadusartikli struktuur jm tunnused. EBSCO valikutes on need mõnikord rubriigis Magazines ning otsingul tulevad välja  koos populaarteaduslike ajakirjadega.

Muuseumide, ülikoolide, haridus- ja teadusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning riigiasutuste väljaandeid loetakse üldjuhul usaldusväärseteks.

Usaldusväärsel väljaandel on tavaliselt olemas teave toimetuse, autorite, omanike või tegevuspõhimõtete kohta. Selleks võib vaadata veebilehe rubriike „Meist“, „Kontakt“ või „Toimetus“. Kui selline info puudub või tekst sisaldab väga palju keele- ja kirjavigu, tasub olla ettevaatlikum.

Oluline on kontrollida ka veebiaadressi. Mõned veebilehed püüavad sarnaneda tuntud uudisteportaalidega, kasutades väga sarnast nime või aadressi. Seetõttu tuleb kontrollida, kas tegemist on tõepoolest väljaande ametliku veebilehega.

Näiteks kui inimene saab sõnumi, milles palutakse „uudise“ lugemiseks klõpsata lingile, tasub enne kontrollida, kas link viib tegelikult selle väljaande ametlikule veebilehele või hoopis sarnase nimega tundmatule lehele.

Samuti tuleb vaadata veebilehte tervikuna. Kas seal avaldatakse regulaarselt eri teemadel uudiseid? Kas tekstidel on autorid ja kuupäevad? Kas kasutatakse viiteid? Kui kogu leht koosneb üksikutest skandaalsetest ja väga emotsionaalsetest lugudest, võib tegemist olla ebausaldusväärse allikaga.

Kontrolli infot teistest allikatest

Vaata, kas artiklis on viidatud teistele allikatele, uuringutele või ekspertidele. Kontrolli, kas sama teemat kajastavad ka teised usaldusväärsed väljaanded. Ühe allika põhjal ei tasu teha lõplikke järeldusi, eriti kui teema on vastuoluline või emotsionaalne.

Märka emotsionaalset mõjutamist

Professionaalne uudislugu esitab lugejale kontrollitud infot ega nõua tavaliselt kohe tegutsemist, jagamist või kellegi vastu astumist. Kui tekst püüab sind eelkõige vihastada, hirmutada või kiiresti reageerima panna, tasub enne selle uskumist ja jagamist info üle kontrollida