Kallutatus

Kallutatuse ehk subjektiivsuse äratundmiseks (ingl k bias) tuleb uurida, kuidas ja miks info on esitatud.

• Kas leitud informatsioon on vastuolus teiste usaldusväärsete allikate põhiliste seisukohtadega?
• Millal raamat, artikkel või veebitekst avaldati?
• Kas sellel ajal võis olla põhjust infot moonutada?
• Kas autor on seotud mõne poliitilise rühmituse või huvigrupiga?
• Kas autoril või väljaandel on põhjust lugejat milleski veenda?
• Kas ajakiri, kirjastus või veebileht on seotud mõne huvigrupiga?

Veeboilehtedel valdatud uurimisraportid (working paper)  ja statistika on väärtuslik info. Enne nende kasutamist uurige, milleks veebileht on loodud (Mission statement, About Us), et hinnata dokumentide neutraalsust. Kasu võib olla veebilehest http://www.procon.org/, mille eesmärk on edendada kriitilist mõtlemist. Veebilehel tuuakse välja vastukäivaid seisukohti erinevatel teemadel lihtsal ja arusaadaval viisil.

Valikuline faktikasutus

Kallutatus ei tähenda tingimata, et kogu tekstis esitatud info on vale. Probleem võib olla selles, milliseid fakte valitakse, milliseid jäetakse välja ja millise nurga alt teemat esitatakse. Usaldusväärne ajakirjandus püüab esitada teemat mitmest küljest ja toetuda kontrollitavale infole. Kui tekst toob välja ainult need faktid, mis kinnitavad ühte kindlat seisukohta, jättes kõrvale vastuolulise või täpsustava info, võib see lugejat eksitada.

Kes infot edastab ja miks?

Info hindamisel tuleb mõelda, kes vastutab veebilehe või artikli eest ja mis on selle info eesmärk. Kas eesmärk on teavitada, müüa, veenda, meelt lahutada või tekitada tugevat reaktsiooni? Kui allika eesmärk on ebaselge, tuleb olla ettevaatlikum.

Näiteks võib väga emotsionaalne pealkiri olla loodud selleks, et inimene artiklile klikiks. See ei tähenda automaatselt, et kogu artiklis esitatud info on vale, kuid allikat tuleb hinnata eriti hoolikalt.

Samuti tuleb tähele panna reklaame ja klõpsulõkse. Kui veebilehel on väga palju hüpikaknaid, bännerreklaame või sensatsioonilisi pealkirju, võib veebilehe eesmärk olla eelkõige klikkide kogumine.

Fakt ja arvamus

Meediapädevuse oluline osa on oskus eristada fakti ja arvamust. Fakt on väide, mida on põhimõtteliselt võimalik kontrollida. Arvamus väljendab inimese, eksperdi, autori või väljaande seisukohta.

Näiteks:

„Eestis toimusid 2025. aastal kohaliku omavalitsuse valimised.“ – tegemist on kontrollitava faktiväitega.
„Need olid Eesti kõige olulisemad valimised viimase kümne aasta jooksul.“ – tegemist on hinnangu või arvamusega, mille üle võib arutleda.

Uudistekstis peaks olema võimalikult selge, mis on kontrollitav fakt ja mis on autori, eksperdi või väljaande arvamus. Arvamuslood ja juhtkirjad võivad olla väärtuslikud, kuid neid ei saa käsitleda samamoodi nagu faktipõhist uudist.

Vt lisaks ERR-i videot “Mis vahe on faktil ja arvamusel” https://jupiter.err.ee/1608168250/meediapadevuste-oppevideod