Mait Metsanurk

NovelsMait Metsanurk. Photo: J. & P. Parikas

Short stories



Mait Metsanurk (real name Eduard Hubel; 19./7. XI 1879 – 21. VIII 1957) was a fiction writer, playwright and critic, who broadened the concept of social and historical novels in Estonia.

He was born the son of a farmer in Metsanuka village, Kärkna Parish, Tartu County. He studied in Orge village school, from 1895–1900 in Tartu county school, where he graduated a one-year pedagogy course. From 1902–1904, he worked as an administrative office worker, teacher and educator. From 1906, he worked as a journalist in Tallinn for Virulane, later for Tallinna Teataja. From 1917–1920, he worked as the editor in chief for Tallinna Teataja and from 1923–1924, for the magazine Agu. He was a leading member of the literature branch of the Estonian Non-formal  Education Society. As a professional writer, he lived in Tallinn and was one of the initiators of the founding of the Estonian Writers’ Union and from 1920–1930, served as its chairman on several occasions. He became the honorary member of the Estonian Literary Society in 1932. He joined the left-wing and realist literary movement Kirjanduslik Orbiit (Literary Orbit) and from 1935–1937, worked as the culture editor of the newspaper Uus Eesti. From 1935–1936, he was the chairman of the Estonian Book Year committee; from 1938–1940, the chairman of the literature endowment of the Cultural Endowment of Estonia; and from 1939–1940, the chairman of the Tallinn Writers’ Society. In 1920, he traveled to Soviet Russia, next year to Germany and in 1928, he visited France. He was a freemason. In 1950, he fell out of favor in Soviet Estonia and was expelled from the Writers’ Union, after which he worked as a night watchman in Tallinn. He is buried in Metsakalmistu cemetery in Tallinn. A memorial plaque for him is on Wismari St 10 in Tallinn and a memorial stone in his birthplace.

In 1904, he started publishing short stories. He was interested in moral self-actualization, personal and social responsibility. He was moving towards critical realism, slowly becoming increasingly pessimistic, his influences coming from classic Russian literature, particularly L. Tolstoy. His first humorous stories were published in the collection Jumalalapsed (‘Children of God’, 1910). He analyzed the devastating effects of the petite bourgeoisie in the story Isamaa õilmed (The Blossoms of Fatherland, 1910). The novel Vahesaare Villem (‘Villem from Vahesaare’, 1909) had naturalist undertones and depicted a young farmer’s fight over his indebted homestead. The short novel Orjad (‘Slaves’, 1912) scolded the lack of principles in journalists; he returns to the same topic in the short story Epp (1919). The almost impressionistic story Toho-oja Anton (‘Anton of Toho-oja’, 1915) centered on elevated self-esteem, while the psychological novel Ennäe inimest! (‘Behold man!’, 1918) depicted the spiritual crisis of a businessman. The novel Taavet Soovere elu ja surm (‘Life and Death of Taavet Soovere’, 1922) described the tragicomedy of a sheltered dreamer and world improver.

The theater Estonia opened as a professional institution in 1906 with a staging of the play Päikese tõusul (‘Upon Sunrise’, manuscript lost) by Metsanurk. He also wrote the one act comedy Uues korteris (‘In the New Apartment’, 1908) and the dark comedy Vagade elu (‘Life of the Pious’, 1907/1924) that exposed the hypocrisy of the bigots. The play Põhjamaa (‘North Country’, 1915) was not staged because of protest from the bourgeois. The focal point of his dramas became the conflict between the red (socialists, bolsheviks) and the white faction (bourgeois, nationalists) that oftentimes pierces the family as well. Much like the protagonist of the story Jumalata (‘Godless’, 1921) who struggles to find an idea to die for in the midst of fighting, the protagonist of Kindrali poeg (‘Son of a General’, 1925) is also torn between revolution and the Bible – the latter play was prohibited in Vanemuine after the opening night due to the prototype being too recognizable. Jäljetu haud (‘Unmarked Grave’, 1926) that is a diary of an underground revolutionary, idealist and martyr struggling with internal conflict, also caused great controversy.

Metsanurk has approached expressionism, most notably in the story Algus (‘The Beginning’, 1924) that announced the doom of a world built on social injustice. The same themes are explored in the realist novel dilogy Valge pilv (‘White Cloud’, 1925) and Punane tuul (‘Red Wind’, 1928) that depict a village society during the dangerous time of revolutions, German occupation and the Independence War. In several of his works he criticizes status seekers and hedonism and praises honest work, he often presents cutting social issues. His most popular work became the historical novel Ümera jõel (‘On River Ümera’, 1934) that tried to realistically depict Estonian society during the ancient fight for independence and in the XIII century. In Soviet Estonia, the novel became compulsory school reading for many decades. His other historical novel Tuli tuha all (‘Fire under the Ashes’, 1939) tells the story of a famine at the end of the 17th century. In the novel Soosaare (1936) he autobiographically describes the hard country life in the last decades of the 19th century, yet also its creative aspects. Kutsutud ja seatud (‘Called and Initiated’, 1937) comes in the form of a pastor’s diary, which tells of his life crisis.

In 1940, the first year of Soviet occupation, Metsanurk published the story Vennad (‘Brothers’). He continued writing under German occupation and under the pen name Endel Paluteder, he published the story Kalmud metsas (‘Graves in the Forest’, 1942) which describes score-settling in a village. The story Dora Praats (1943) gives a satirical description of a female status seeker under the Soviet regime and Kuldaväärt poeg (‘Precious Son’, 1944) tells of country life. His attempt at imitating socialist realism in his village romance Suvine pööripäev (‘Summer Solstice’, 1957) failed, despite several later attempts at editing it. He began writing his memoir as well but only managed to finish Tee algul (‘Start of the Road’, 1946) that focuses on his younger years. The second part remained unfinished and was published in 2005 as Koolipoisist kirjanikuks (‘From Schoolboy to Writer’).

Valitud teosed I–V (‘Selected Works’ I–V, 1957–1980) represents the main body of his works. He had to rework several of his writings for them to be suitable for publishing under the Soviet occupation. In 2005, the story collection Kreeps (‘Shock’) was published. To this day, his numerous works of literary criticism remain uncollected. Metsanurk’s works have been translated into four languages, he himself has translated the works of U. Sinclair (1912), S. Sergeyev-Tsensky (1941–1948) and M. Gorky (1950).

A. M. (Translated by A. S.)

Books in Estonian

Wahesaare Willem. Tallinn: Teadus, 1909, 231 lk.
[Järgnevad trükid:
Tallinn: Maa, 1921, 202 lk;
‘Valitud teosed’, 1. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Orjad. Tallinn: Maa, 1912, 200 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Noor-Eesti, 1925, 102 lk;
‘Valitud teosed’, 3. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 473 lk.]
Ennäe inimest!. Tallinn: Maa, 1918, 277 lk.
[Järgnevad trükid: Tartu: Noor-Eesti, 1929, 332 lk;
‘Valitud teosed’, 1. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Taawet Soowere elu ja surm. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1922, 175 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 194 lk;
‘Valitud teosed’, 1. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Valge pilv. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 287 lk. [‘Kogutud teosed’, 7. köide. 2. trükk: ‘Valitud teosed’, 2. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk.]
Jäljetu haud. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 261 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 247 lk.]
Punane tuul. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 667 lk.
[Järgnevad trükid:
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 432 lk;
‘Valitud teosed’, 2. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk;
Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 384 lk.]
Fr. Arraste & Pojad. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 414 lk.
Ümera jõel: ajalooline romaan. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 412 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 415 lk;
Tartu: Noor-Eesti, 1937, 366 lk (lühendatud trükk);
Geislingen: Kultuur, 1949, 428 lk;
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 294 lk;
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 332 lk;
Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 272 lk;
‘Valitud teosed’, 5. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk.
Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 261 lk;
Tallinn: Ilo, 2005, 262 lk;
Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2008, 351 lk.]
Soosaare. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 469 lk. [2. trükk: ‘Valitud teosed’, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk.]
Kutsutud ja seatud: ühe hingekarjase päevik. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 351 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Noor-Eesti, 1938, 388 lk;
Valitud teosed, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk;
Toronto: Orto, 1969, 270 lk;
Tuli tuha all: ajalooline romaan Suure nälja ajast 1695-1697. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 468 lk.
[Järgnevad trükid:
‘Valitud teosed’, 5. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk.
Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2008, 381 lk.
Suvine pööripäev. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 465 lk.

Short stories and novellas
Isamaa õilmed. Tallinn: J. Ploompuu, 1908, 137 lk.
Jumalalapsed: Nowelletid. Tallinn: J. Lepp, 1910, 162 lk. [Sisu: ‘Jumalakartlik’, ‘Pühade rõõm’, ‘Poeg’, ‘Maajagamine’, ‘Kuuwalgel’, ‘Kiwa kaalumas’, ‘Pühade lõpp’, ‘Laenamas’, ‘Pidul’, ‘Õpetaja-herra unenägu’, ‘Warane kewade’, ‘Kunstnik’, ‘Päikese kiir’.]
Toho-oja Anton. Tallinn: Maa, 1916, 64 lk.
Epp: nowell. Tartu: Odamees, 1920, 47 lk.
Jumalata. Tallinn: Varrak, 1921, 84 lk.
Viimne päev: novellid. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 180 lk. [Sisu: ‘Viimne päev’, ‘Jalutu’, ‘Ajakirjaniku suurpäev’, ‘Pyramus ja Thisbe’, ‘Proua Dagmari eelmäng’, ‘Mistarvis’, ‘Läbi tule’, ‘Rahu ja üksmeel’, ‘Peremees ja sulane’, ‘Algus’.]
Kogutud teosed. 1. köide. Jutustused ja novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 181 lk. [Sisu: ‘Isamaa õilmed’, ‘Sügiseöö pimeduses’, ‘Pühade rõõm’, ‘Poeg’, ‘Maajagamine’, ‘Kive kaalumas’, ‘Pühade lõpp’, ‘Laenamas’, ‘Kosilane linnast’, ‘Õpetaja-härra unenägu’, ‘Päikese kiir’, ‘Kunstnik’.]
Elu murrab sisse: novellid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 191 lk. [Sisu: ‘Elu murrab sisse’, ‘Geeniuse surm ehk asi iseeneses’, ‘Tasumata võlg’, ‘Kindral Gregovius’, ‘Maailma veeres’.]
Taniel heitleb: jutustis. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 196 lk.
Maine ike: jutud. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 159 lk. [‘Maine ike’; ‘Reservkapten ja saatus’, ‘Ühe suvise seikluse lõpp’, ‘Andres’, ‘Kingsepp Siimeon ärkab’, ‘Vabadusepüha õhtul’.]
Mändide all: jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 223 lk.
Kreeps. Koostanud Maire Liivamets. Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 316 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’. Sisu: ‘Laenamas’, ‘Mistarvis?’, ‘Kive kaalumas’, ‘Toho-oja Anton’, ‘Kindral Gregovius’, ‘Epp’, ‘Viimne päev’, ‘Sügisöö pimeduses’, ‘Ajakirjaniku suurpäev’, ‘Kreeps’, ‘Vabadusepüha õhtul’, ‘Pühade rõõm’, ‘Kunstnik’, ‘Õpetaja-härra unenägu’, ‘Pühade lõpp’, ‘Kalmud metsas’, ‘Dora Praats’.]

Uues korteris: näitemäng ühes waatuses. Tallinn: Teadus, 1908, 30 lk.
Vagade elu: näidend 3 vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 83, lk.
Kindrali poeg: draama seitsmes pildis epiloogiga. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 109 lk.
Talupoja poeg: näidend kolmes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 103 lk.
Mässuwaim, ehk, Agulirahwas läheb ajalukku: mäng kolmes waatuses. Tallinn: T. Mutsu Teaterkirjastus, 1931, 101 lk.
Haljal oksal: näidend 4 waatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1932, 111 lk.
Heinasao ääres: mäng ühes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1934, 26 lk.
C. R. Jakobson: dramaatiline kroonika 5 vaatuses epiloogiga. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 170 lk.
Maret elukoolis: komöödia kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1938, 153 lk.

Tee algul: mälestused. 1. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 246 lk.
Mälestused. Tee algul; Koolipoisist kirjanikuks. Koostanud Kadi Põdersalu; eessõna: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2005, 567 lk.

Collected and selected works
Kogutud teosed. 1. köide. Jutustused ja novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 181 lk. [Sisu: ‘Isamaa õilmed’, ‘Sügiseöö pimeduses’, ‘Pühade rõõm’, ‘Poeg’, ‘Maajagamine’, ‘Kive kaalumas’, ‘Pühade lõpp’, ‘Laenamas’, ‘Kosilane linnast’, ‘Õpetaja-härra unenägu’, ‘Päikese kiir’, ‘Kunstnik’.]
Kogutud teosed. 5. köide. Ennäe inimest!. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 332 lk.
Kogutud teosed. 7. köide. Valge pilv. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 287 lk.
Valitud teosed. 1. köide. Romaanid I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk. [Sisu: ‘Vahesaare Villem’, ‘Taavet Soovere elu ja surm’, ‘Ennäe inimest!’.]
Valitud teosed. 2. köide. Romaanid II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk. [Sisu: ‘Valge pilv’, ‘Punane tuul’.]
Valitud teosed. 3. köide. Jutustused ja novellid. I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 473 lk. [Sisu: ‘Isamaa õilmed’, ‘Orjad’, ‘Toho-oja Anton’, ‘Epp’, ‘Jumalata’, ‘Taniel heitleb’.]
Valitud teosed. 4. köide. Romaanid III. Järelsõna: Aino Pärsimägi. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk. [‘Soosaare’, ‘Kutsutud ja seatud’.]
Valitud teosed. 5. köide. Romaanid IV. Järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk. [Sisu: ‘Ümera jõel’, ‘Tuli tuha all’.]

About Mait Metsanurk
Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk. Kriitiline essee. Tallinn: Siuru, 1919, 38 lk.
Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 472 lk. [2. trükk: 2013.]