Rääkisime värskete tulemuste põhjal tehisaru kasutamisest
Generatiivse tehisaru rakenduste üha laialdasem levik ja populaarsuse kasv, eriti nooremates earühmades, on vaieldamatu tõsiasi. Me räägime AI-põlvkonnast ja oleme sooritamas TI-hüpet. Esinduslikke uuringuid noorte ja teiste põlvkondade tehisintellekti kasutamise eesmärkide, kogemuste, teadlikkuse ja kirjaoskuse kohta esialgu aga napib.
3. oktoobril tutvustasid EU Kids Online Eesti koordinaator, TÜ sotsioloogia professor Veronika Kalmus, ja TÜ meediasotsioloogia teadur Signe Opermann Tartu Ülikooli ühiskonna instituudi teaduskonverentsil EU Kids Online’i uuringu esialgseid tulemusi. Nad tõid oma ettekandes välja, et generatiivne tehisaru on muutunud paljude Eesti noorte jaoks elu lahutamatuks ja loomulikuks osaks ning enamus küsitletutest on neid rakendusi kasutanud. Valdavalt kasutavad noored tehisintellekti praktilistel, enamasti kooliga seotud eesmärkidel. Intervjueeritud noorte hinnang oma tehisintellekti kirjaoskusele on küllaltki kõrge: tehisaru kasutamist peetakse lihtsaks. Oma pädevust soovitakse arendada pigem funktsionaalsete kui kriitiliste oskuste osas. Noored on üldiselt omandanud viipade sõnastamise vilumuse, kuid keerukamatest tehisaru tahkudest (toimimisloogika, ärimudelid, eetika) teatakse pigem vähe või pealiskaudselt – seega on teadlikkuse arendamisel vaja formaalhariduse tuge.
2025. aasta kevadel korraldas TÜ uurimisrühm Eesti koolides esindusliku küsitluse, milles osales 2474 3.–9. klassi õpilast 52 koolist. Ankeet sisaldas küsimusi generatiivse tehisaru rakenduste (mitte)kasutamise põhjuste ja eesmärkide kohta. Lisaks tehti 16 poolstruktureeritud individuaalintervjuud tehisintellekti rakendusi kasutavate 13–17-aastaste Eesti noortega. Intervjuudes uuriti noorte kasutusharjumusi, kogemusi, teadlikkust ja arvamusi tehisaru rollist tulevikus.
