TÖÖTURUL NÕUTUD OSKUSED
Muutunud ja muutuvad töötamise viisid ja töövormid nõuavad töötajatelt ka uusi oskusi. Lisaks headele erialastele oskustele on olulised üldoskused. Nt kaugtöö eeldab head ajaplaneerimise oskust, projektipõhine töökorraldus ehituses seab kõrgemad nõudmised töötajate suhtlemisoskustele. Rahvusvahelistes firmades, kus meeskonna liikmed suhtlevad eelkõige IT abil, on vältimatult vajalik mitme võõrkeele oskus, head infotehnoloogia kasutamise oskused ja kasuks tuleb kultuuriteadlikkus.
Üldoskused on vajalikud, et oma erialaoskusi kasutada. Üldoskused on sinu „aardekirst“, mis on sinuga alati kaasas ja mida saad erinevates olukordades kasutada. Üldoskused seovad tervikuks eri haridustasemetel ja töö käigus omandatud oskused.
OSKA uuring toob välja 10 üldoskust, mida tööandjad kõige enam oluliseks peavad sõltumata ametist või ametikohast.
Õppimisoskuse aluseks on uudishimu, mis käivitab soovi oma teadmisi pidevalt täiendada. Tähtis on ka oskus õpitut meelde jätta ning õigel ajal meenutada ja kasutada, seostada teooriat praktikaga ja kasutada olemasolevaid teadmisi.
on üks mõtlemisoskustest. See võimaldab teha õigeid järeldusi, lahendada ülesandeid ja probleeme. Seda oskust on vaja ka tegevuste planeerimisel, et aru saada kuidas üksikud tegevused mõjutavad suurema või kaugema eesmärgi täitmist.
võimaldab märgata probleeme, koguda ja analüüsida seotud teavet, sõnastada lahendamist vajav küsimus, kavandada strateegiad probleemi lahendamiseks , neid hinnata, valida erinevatest lahendusviisidest välja kõige asjakohasem ja see ka ellu viia.
See on oskus vaadelda asju või olukorda eri vaatenurkadest ja kombineerida tähelepanekuid tavapärasest erinevateks uudseteks lahendusteks. Loova tegutsemise oskus võimaldab kasutada, täiustada või kokku sobitada varasemaid ja uudseid tööviise või tooteid ning tuua sel moel organisatsioonile kasu.
hulka kuuluvad näiteks oskused suhteid luua ja hoida, ennast selgelt väljendada, teisi kuulata, olla teiste suhtes tähelepanelik , empaatiline ja abivalmis. Lävimisoskusi kasutatakse inimestega koos töötamiseks, omavahel suhtlemiseks ja ühiste eesmärkide saavutamiseks.
arvestada töö- või õpingukaaslaste vajaduste ning ühise eesmärgiga, täita ülesandeid koos teistega.
all mõistetakse suutlikkust saada aru emakeelest või võõrkeelest, emakeeles või võõrkeeles suuliselt või kirjalikult ennast väljendada ja suhelda.
on oskus kiiresti reageerida ootamatutele olukordadele, tulla toime uute tööülesannete ja muutuvate tingimustega.
väljendub järjekindlas tegutsemises ülesande täitmisel või tegevuse lõpule viimisel. Oluline on ka suutlikkus teha eesmärgi saavutamiseks kohaseid valikuid.
tähendab oskust tunda ära võimalused ja neid kasutada. See on ka uute ideede genereerimine, endale kohustuste võtmine ja väljakutsetest kinni haaramine, pakkudes välja, tehes või korraldades midagi ise, ilma et teised teda selleks ärgitaksid. Algatusvõimega käib kaasas ka vastutuse võtmine.
Allikas: https://oska.kutsekoda.ee/10-oskust-mida-eesti-tooandjad-enim-hindavad/
Too näiteid, kuidas üldoskused on vajalikud sinu eriala juures! Näiteks kui oled õppinud kokaks, siis kus ja milleks on vajalik meeskonnatööoskus või algatusvõime? Kuidas saad enda üldoskusi arendada?
Kordamiseks
- Mida uut said teada töömaailma arengute kohta?
- Kuidas saaksid seda infot oma tööalast karjääri kavandades arvestada?
Muutunud ja muutuvad töötamise viisid ja töövormid nõuavad töötajatelt ka uusi oskusi. Lisaks headele erialastele oskustele on olulised üldoskused. Nt kaugtöö eeldab head ajaplaneerimise oskust, projektipõhine töökorraldus ehituses seab kõrgemad nõudmised töötajate suhtlemisoskustele. Rahvusvahelistes firmades, kus meeskonna liikmed suhtlevad eelkõige IT abil, on vältimatult vajalik mitme võõrkeele oskus, head infotehnoloogia kasutamise oskused ja kasuks tuleb kultuuriteadlikkus.
Too näiteid, kuidas üldoskused on vajalikud sinu eriala juures! Näiteks kui oled õppinud kokaks, siis kus ja milleks on vajalik meeskonnatööoskus või algatusvõime? Kuidas saad enda üldoskusi arendada?
Kordamiseks