MILLEKS KARJÄÄRIINFO JA MIKS ME SEDA VAJAME?

MILLEKS KARJÄÄRIINFO JA MIKS ME SEDA VAJAME?

Karjäärivalikuid puudutavate otsuste tegemine võtab alati aega, sest see otsus mõjutab meie ülejäänud elu, see on elukestev protsess ja vajab pidevat ülevaatamist. Paljude valikute olemasolu on hea, kuid see on ka suur väljakutse, et leida enda jaoks sobivaim. Karjäärivalikute ja -otsuste tegemisele aitab kaasa pikaajalise plaani koostamine, mida saab vajadusel korrigeerida ja muuta, sest karjääriinfo on pidevas muutuses.

Karjääriinfo on seotud igat liiki infoga (nt tööturg, haridus, ametid, elukorraldus jne), mis toetab inimest erinevate valikute tegemisel ning oma ametialase karjääri planeerimisel ja juhtimisel. Karjääriinfo toob välja seosed haridussüsteemi ja tööturu võimaluste vahel ja aitab inimestel teha oma karjääriplaneerimisel iseseisvalt või juhendaja abiga teadlikke kutse-, töö- ja haridusvalikuid.

Karjääriplaneerimine on inimese pidev enesejuhtimise, enesehindamise ja planeerimise protsess, mis on kooskõlas püstitatud karjäärieesmärkidega, teadmistega ja oskustega. Karjääriplaneerimine on pidev protsess, mis hõlmab endast enesejuhtimist, enesemõistmist, oskuste ülevaatamist, karjääri eesmärkide seadmist ja karjäärivalikute tegemist.

video Video 1 “4 sammu, kuidas teha teadlikke karjäärivalikuid”

 

 Harjutus 1 “Minu teadmised ja oskused”

 


Karjääriplaneerimise protsess, kus vajame karjääriinfot: 
  1. Enesejuhtimine ja hindamine

Enesejuhtimine on oskus, mis annab teadmisi iseendast oma isiksuseomadustest, huvidest, teadmistest, oskustest, väärtustest ja mis võimaldavad inimestel kontrollida oma mõtteid, tundeid ja tegusid. Omandades enesejuhtimise oskuseid, suudame iseseisvalt seada eesmärke ja nende saavutamiseks erinevaid tegevusi algatada ja ellu viia. Eesmärgipärane ja teadlik enesejuhtimine toetab meie erinevate oskuste omandamist, mis aitab teha teadlikke valikuid erinevate karjääriteede ja – võimaluste osas.

Kuidas me teame, milline karjääritee on kõige huvipakkuvam? Selleks saame me ennast hinnata, püstitada eesmärke ja selgitada välja, mis on need tegevused, mida me tahame teha ja milles me oleme parimad ning milliseid oskuseid soovime arendada. Enesehindamine on karjääriplaneerimise protsessis väga oluline osa, mis toetab valikute tegemist ja erinevate tegevuste alustamist ning elluviimist.

Enesehindamisel saab kasutada erinevaid tööriistu, mis aitavad paremini tundma õppida oma huvisid, väärtusi, isiksust, oskuseid, arenguvajadusi, eelistatud haridustasemeid ja töökeskkondi, et saaks langetada teadliku karjääriotsuse.

Asjakohasel karjääriinfol on enesehindamisel suur roll, sest infost mõjutatult võime teha nii paremaid kui ka halvemaid otsuseid.

 

 Harjutus 2 “Minu huvid ja oskused”      

 Harjutus 2a “Ametite alias”       

magnifier Arutada õppijatega läbi allpool nimetatud teemadel sh pöörata tähelepanu infoallikatele, mida õppija info kogumiseks kasutab:

  • Eneseanalüüsioskust, mis on olulised eriala valikul, kust saab selle kohta infot. Teema arutelus saab kasutada  Minukarjäär.ee infot.
  • Karjäärieesmärk, mis see on ja kuidas seda püstitada, mis infot selleks õppija vajab, kuidas sõnastada.
  • Olulised enesejuhtimise oskused ja  mida peaks arendama, kust kogun selleks infot.
  • Huvid, kuidas neid ühendada karjäärivalikutega. Näiteks saab teha täiendavalt ka testi.
  • Õppimisega seotud enesearengu vajadused (nt õpioskused, ajaplaneerimine jne), mis infole tuginen jne. 
  • Tööalased väärtused, mis on oluline töökoha valikul.

checklist Kontrollnimekiri (check list) on õppijale täitmiseks, aga õpetaja saab siin jälgida, kas kõik teemad on käsitletud. 

  • Oskan loetleda vähemalt viis oma parimat oskust, mida saaks töökohal või järgmises haridustasemes kasutada.
  • Oskan loetleda huvialad, millega tegelen. 
  • Oskan nimetada oskused, mida sooviksin omandada või täiendada.
  • Oskan sõnastada, mis haridust soovin omandada.
  • Oskan sõnastada karjäärieesmärki.
  • Olen natuke tutvunud minu jaoks olulise haridus- ja töövaldkonna infoga.


 2. Karjäärivõimaluste uurimine

Enesehindamise tulemusel on võimalik planeerida järgmise samme, otsida infot, mis toetab valikute tegemist. Oluline on teadvustada, mida soovime edasi teha ja millist informatsiooni me vajame valikute tegemisel.

Oluline tutvuda erinevate infoallikatega, mille tulemusel on võimalik saada rohkem teada haridusvaldkonna kohta ning milliseid kaasaegseid töövõimalusi pakutakse nii Eestis kui ka välismaal.

Teadlik ja iseseisev info hankimine on oluline karjääriplaneerimise toetaja.

 Harjutus 3 “Minu erialad ja eelistused”      

magnifier Arutada õppijatega läbi allpool nimetatud teemadel sh pöörata tähelepanu infoallikatele, mida õppija info kogumiseks kasutab:

  • Olulised infoallikad, mis annavad infot erinevate hariduse ja töö võimaluste kohta.
  • Huvipakkuvad erialad, mis selleks on vaja teha ja milline peab olema ettevalmistus.
  • Haridusega seotud valikud (valikained, sisseastumisinfo, ettevalmistus). 
  • Kuidas teha enda jaoks olulised otsused ja millisele infole tugineda.
  • Asutuste külastused, mis pakuvad huvi ja keda seal intervjueerida. 
  • Millised ametikohad pakuvad huvi ja mida saaks teha suvel?
  • Kuhu minna töövarjuks ning millist infot kogusin/kogun ja oskuseid omandasin/omandan?

checklist Kontrollnimekiri (check list) on õppijale täitmiseks, aga õpetaja saab siin jälgida, kas kõik teemad on käsitletud. 

  • Olen valinud eriala, mis võiks mulle kõige rohkem sobida .
  • Olen valinud välja valikained, mis toetavad minu edaspidiseid tegevusi.
  • Olen kogunud infot oma karjäärivõimaluste kohta.
  • Olen kogunud infot oma karjäärivalikuga seotud vabatahtliku või suvise/osalise tööajaga töötamise võimalusi.
  • Olen loonud nimekirja organisatsioonidest, kus olla töövarjuks, et arendada ja saada kogemusi valitava erialaga seoses.
  • Oskan nimetada tegevusi (tööga, haridusega seotud ja muudest eluvaldkondadest), mis mulle kõige rohkem meeldivad.

 3. Karjäärivalikute ja -otsuste tegemine  

Karjäärivalikuid puudutavate otsuste tegemine võtab alati aega, sest  see otsus mõjutab meie  ülejäänud elu, see on elukestev protsess ja vajab pidevat ülevaatamist. Paljude valikute olemasolu on hea, kuid see on ka suur väljakutse, et leida enda jaoks sobivaim. Karjäärivalikute ja -otsuste tegemisele aitab kaasa  pikaajalise plaani koostamine, mida saab vajadusel korrigeerida ja muuta, sest  karjääriinfo on pidevas muutuses.

video Video 2 “Mulle meeldib 1000 asja. Kuidas teha valikuid?”

video Video 3 “3 oskust, mida Sul elus väga vaja läheb”

 magnifier Arutada õppijatega läbi allpool nimetatud teemadel sh pöörata tähelepanu infoallikatele, mida õppija info kogumiseks kasutab:

  • Eneseanalüüs,  millised oskused õppijal on. Näiteks saab teha täiendavalt ka  oskuste profiili  testi.
  • Vaadata üle eelnevalt kogutud info ning seda õppijaga/õppijatega koos analüüsida.
  • Millised võimalused on õpiteekonna jätkamiseks? Mida peab selleks tegema ja millist infot koguma?
  • Milliseid oskuseid kindlasti arendada, et teha enda jaoks sobivaid ja olulisi valikud? Näiteks uurida erinevaid kutsestandardeid, ametite kirjeldusi jne.
  • Millised võimalused on alustada tööelu või jätkata õpiteekonda? Rääkida näiteks kindla haridusvaldkonna või tööandja esindajaga. Selleks valmistada ette küsimused ja koguda valdkonnaalast infot internetist.
  • Mis on esimesed sammud? Koostada esmane karjääriplaan ja kavandada konkreetsed sammud tegutsemiseks.

checklist Kontrollnimekiri (check list) on õppijale täitmiseks, aga õpetaja saab siin jälgida, kas kõik teemad on käsitletud. 

  • Oskan nimetada ameteid, mis võivad sobida minu huvide, oskuste, väärtuse ja võimetega.
  • Ma tean, milline ettevalmistus ja/või kogemus peab mul olema nende ametite jaoks.
  • Oskan nimetada kolme tööandjat/haridusasutust, kes võiksid mind palgata/vastu võtta minu teadmiste, oskuste ja väärtuste põhjal.
  • Oskan kirjeldada keskkonna omadusi, kus ma oleksin kõige õnnelikum/kõige produktiivsem.
  • Tean puudusi, mis võivad raskendada nendel ametitel edu saavutamist, ja kuidas neid parandada ehk minu oskuste baasi täiendada.


 4.  Karjääriplaani koostamine ja elluviimine

Karjääriplaneerimise protsessi viimane  ja oluline samm on karjääriplaani koostamine ja sinna juurde tegevuskava tegemine. Tegevuskava on oluline, et üldistest eesmärkidest saaks konkreetne teekaart. 

Tegevuskavas tuleb kirjeldada oma lühi – ja pikaajalised eesmärgid. Eesmärkide sõnastamisel saab tugineda eelpool kogutud infole ja vajadusel uurida veel juurde  ning täpsustada huvipakkuvate valdkondade, haridusvõimaluste ja erialade kohta. Selleks saab külastada erinevaid haridus ja tööturu võimalusi tutvustavaid veebiportaale ja organisatsiooni kodulehti.

 

 magnifier Arutada õppijatega läbi allpool nimetatud teemadel sh pöörata tähelepanu infoallikatele, mida õppija info kogumiseks kasutab:

  • Eesmärkide seadmine, millisele infole tugineda.
  • Tegevuskava koostamine, millisele infole tugineda.
  • Milline info peab olema esindatavates dokumentides (nt CV, motivatsioonikiri) ja kust allikast leida sisendit?
  • Kodulehtedelt saadud info, kuidas seda kasutada oma karjääriplaanis?
  • Mida peab teadma üleminekul järgmisele haridustasemele, millisele infole tuleb pöörata suuremat tähelepanu?

checklist  Kontrollnimekiri (check list) on õppijale täitmiseks, aga õpetaja saab siin jälgida, kas kõik teemad on käsitletud. 

  • Oskan selgelt välja tuua oma lühi-ja  pikaajalised karjäärieesmärgid.
  • Olen tutvunud haridusasutuse vastuvõtutingimustega (sh eksamid).
  • Olen koostanud CV, mida värskendan pidevalt, kui saan uusi kogemusi ja oskusi.
  • Olen koostanud üldise kaaskirja ja tean, kuidas seda konkreetsetele haridusasutustele, organisatsioonidele suunata.
  • Olen koostanud tegevuskava tuginedes kogutud infole. 

checklist Õpetaja saab teema käsitlemise lõpus jagada karjääriplaneerimise protsessi kontrollnimekirja (õppija versioon ja õpetaja (muudetav) versioon), mida saab edaspidi õppija iseseisvalt oma karjäärplaneerimisel kasutada.