Kuidas küsida?

Tõhusad intervjueerimisvõtted (Bolton, 2007; Davis, & Fanning, 2000; Kutsar, 1996; McCornack & Morrison 2019; McKay, Davis, & Fanning, 2007) 

• Mõtle alati, mida soovid küsimusega saavutada. Kui oskad vastust ette aimata, pole sageli vaja küsida.
• Pea meeles! Teine inimene on meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik ja huvipakkuv. Suhtlemine on pingevaba siis, kui üksteist tajutakse võrdsena. Kui näidata end tähtsama, võimsama või targemana, siis head kontakti sageli ei teki.
• Oluline on kuulamise ajal anda kaaslasele märku, et oled kohal ja kuulad.
• Jälgi silmsidet. Pane tähele, kuivõrd sa teisele inimesele rääkimise ja kuulamise ajal otsa vaatad. Silmside edastab selge sõnumi, et oled intensiivselt kaasatud. Samas tuleb vältida üksisilmi „jõllitamist,“ sest see või tekitada teistele ebamugavust. Üldiselt on silmsidet rohkem siis, kui vestluspartnerid tunnevad end mugavalt ja kui oled parasjagu kuulaja rollis.
• Hinda distantsi ja mõtle, missuguses asendis ning asukohas tunned end mugavalt. Võimalusel võiks vestluskaaslastel olla valikuvariante (nt. kohvikulaua taga on rohkem kui 2 tooli, mille vahelt valida).
• Küsi üks küsimus korraga. Nii saad tervele küsimusele vastuse, teemad ei lähe sassi ja vastaja ei jäta (ebameeldivamat?) osa vastamata.
• Anna vastajale vastuse välja mõtlemiseks aega. Küsimuste kiire „tulistamine“ loob mulje ülekuulamisest.
• Mõtle läbi, millist tüüpi küsimusi  kasutad. Alusta iga uut teemat avatud küsimustega. Kui oled saanud ülevaate, võid minna  konkreetsemaks ja kasutada ka suletud küsimusi.
• Kasuta aktiivset kuulamist.

 Väldi ebatõhusaid intervjueerimisvõtteid!

• Mitmeosalised ja keerulised küsimused on hirmutavad ning vastaja võib osa küsimusest märkamata ja/või  vastamata jätta.

Mõtle ja analüüsi lühiharjutus

Kuidas vastaksid, kui Sinu käest küsitakse järgmine küsimus: „Kas edu saavutamiseks on oluline praktilise õpi- ja töökogemuse omandamine ning tegevuste kohandamine?“ Mida tähendavad vastused „jah“ või „ei?“

Proovi näites esitatud mitmeosaline küsimus ümber sõnastada!

• Väldi pikka sissejuhatust (Lees 2016, viidatud Knight, 2016). Oluline on rohkem ise kuulata ja vähem rääkida.
• Hoidu suunavatest küsimustest, sest nii tõuseb tõenäosus, et saame soovitud vastuse.

Suunatud küsimus  annab väga piiratud infot ja on tugevalt mõjutatud sellest, kuivõrd valmis on vestluskaaslane meiega nõustuma või vaidlema.

Mõtle ja analüüsi lühiharjutus

Kuidas vastaksid, kui Sinu käest küsitakse järgmine küsimus: „Olete ju nõus, et nutikus ja intelligents on edu saavutamiseks vajalik?” 

Proovi näites esitatud suunav küsimus ümber sõnastada!

• Ära vasta enda küsimustele, sest nii võib kuulajale jääda mulje, et tema arvamus on ebaoluline ja igav.
• Ära väljenda suhtumist ega anna hinnanguid, sest need võivad vestluskaaslase „lukku“ panna.

Mõtle ja analüüsi lühiharjutus

• Kuidas vastaksid, kui Sinu käest küsitakse järgmine küsimus: „Minu arvates on täiesti naeruväärne muretseda selle pärast, mida mu kaastöötajad minust arvavad. Kuidas Teile tundub?“ Mis tunde selline küsimus Sinus endas tekitaks?
• Proovi näites esitatud hinnangut sisaldav küsimus ümber sõnastada!

  Näidisvastus

  Kas kaastöötajate hinnangud mõjutavad Teie töö tulemust? Mil viisil?
  
• Ära küsi seda, mida juba tead!
• Ära kasuta kuulamistõkkeid ja uksesulgejaid!