Kuidas kuulata?

sissejuhatus Kuidas kuulata?

moiste Tõhusad kuulamisvõtted ja toetav kuulamine 

(Bolton, 2007; Davis, & Fanning, 2000; Kutsar, 1996; McCornack & Morrison 2019; McKay, Davis, & Fanning, 2007)

Korrektse mõistmise saavutamiseks tuleb lisaks kuulamisele kuuldu enda jaoks lahti ka mõtestada ja oma tõlgendust rääkijal hinnata lasta.  Näiteks võid oma arusaama kontrollimiseks küsida: „Kas ma sain õigesti aru, et … Teie töös tuleb ette ka selliseid perioode, mil koju jõuabki vaid puhkamise ajaks?“ 
Aktiivne kuulamine on selline kuulamine, kus kuulaja eesmärgiks on ennekõike rääkija tunnete mõistmine ja/või tema teate sisust aru saamine (NB! Kuulamine selleks, et midagi ette võtta on juba hoopis teine teema!)
 
Samas ei pea iga kontroll algama taolise stamplausega, piisab lihtsalt sinuni jõudnud mõtte kordamises ( näiteks: „Tundub, et see oli päris suurt stressi tekitav olukord?“). Kasutada võib ka julgustavaid mitteverbaalseid vihjeid (vaatan otsa, noogutan, toetavad näoilmed) või kõnelema julgustavaid lausungeid ( näiteks: Või nii? Mis tunne siis oli? Mida sa selle all silmas pead?). 
 
! Et olla efektiivne, peab kuulaja olema kuulamiseks valmis ja tal peab olema soov ning huvi teist kuulata. 

moiste Edukat kuulamist toetab:

  • Toetav vaikimine.
  • Silmside loomine ja hoidmine.
  • Kuulaja roll – räägi vähem kui see, keda kuulad.
  • Sobiv mitteverbaalne käitumine, sh. avatud kehahoid.
  • Lõpuni kuulamine (ei  katkesta, ega sekku).
  • Küsimuste esitamine (NB! avatud ja kinnised teenivad erinevaid eesmärke).
  • Ümbersõnastamine (kuuldud mõtte väljendamine oma sõnadega).
  • Häirivate tegevuste ja žestide vältimine.
  • Lükka edasi hinnangu andmist.
  • Hoia tähelepanu.
  • Mõtle enne, kui ütled.
  • Peegelda mõttes seda, mida sinu arvates taheti öelda, vajadusel kontrolli arusaama valjusti.
Kuulamise ajal tuleb kuulajal jääda heasoovlikuks, hinnanguvabaks, toetavaks, siiraks, keskendunuks.
Aktiivne kuulamine ei õnnestu siis, kui endal on tegelikult kiire, sada muremõtet peas või teine huvitav vestlus taustal käimas. Just taolises olukorras kipume kasutama  selliseid kuulamisviise, mis häirivad või suisa taksitavad teisel oma mõtteid avaldada. Näiteks võime pruukida tõrjuvad mitteverbaalseid vihjeid (väldin silmsidet, nihelen, pööran ära) või ka kuulamistõkkeid. Uksesulgejad on võtted, mis lähtuvad just kuulaja vajadustest (sh. soov otsida kinnitust oma mõttele)  ja ei toeta kõnelejat ning teevad seetõttu vestlusele kiirelt lõpu peale.
 
Alljärgnevalt on kirjeldatud erinevaid kuulamistõkkeid. Mõtle, miks paneb nende kasutamine vestluses „ukse kinni?“  Kui sa ei leia kohe vastust, siis mõtle sellele, kuidas sina taolise lause järgselt ennast tunneksid ja/või mida edasi teha tahaksid?

 ylesanne Harjutus: Kuulamistõkked

1. Hinnangu andmine, sildistamine, diagnoosimine

Hull oled või? Ma küll ei saa aru, miks sa selle peale niimoodi reageerisid?

Sulle võis ju tunduda, et see on hull. Minuga on palju hullemaid asju juhtunud, kui ma…

Nii läks sellepärast, et sa…

Iseenda võimupositsioonile asetamine, rünnak teise enesehinnangule. Võib tekitada häbi ja sunnib edaspidi kontakti vältima. Keskendu selle asemel näiteks emotsioonide peegeldamisele.

2. Käsutamine, kamandamine, hoiatamine, ähvardamine

Jäta kohe järele!  Lõpeta vingumine! Kui sa nii jätkad, siis sa alles saad.

Edastab sõnumit, et kõneleja probleemid on ebaolulised. Tekitab vaenulikkust ja trotsi. Keskendu emotsioonide peegeldamisele. Vajadusel võid sõnastada ka oma emotsioone ja soove tekkinud olukorras Nt. “See teeb mind ärevaks. Ma soovin, et Sa sellest rohkem ei räägiks.”

3. Kiitmine

Sa tegid kõik õigesti!  Küll sa olid tubli!

Ka kiitmine on hinnangu andmine ja viitab seega hinnangu andja üleolekule. Lisaks võib kiitus teatud juhtudel tunduda ebasiiras ja seda võidakse tajuda manipulatsioonina. Proovi sõnastada toetusena mitte kiitusena, nt “Sa pingutasid kõvasti”

4. Tagasitõmbumine, nalja kasutamine, kõrvale põiklemine

– „Mul ei õnnestunud oma eelmise tööandjaga üldse head kontakti saada.“

– „Oh! Mulle just meenus üks nali, kus tööandja ütleb, et  räägi uuesti, ma pole sind tööle asumisest saadik kuulanud.“

Suunab fookuse probleemilt mujale. Leevendab küll pingelist olukorda, aga samas pisendab teise tunnete/ mõtete olulisust ja jätab mulje, et neid ei soovitagi kuulata ja mõista. Kui sul on endal raske kuulata, siis väljenda seda selge mina-sõnumiga  nt. “Minu jaoks on see valus teema. Ma pole kindel, et oskan Sind hetkel toetada.”

5. Moraliseerimise kasutamine, nõu andmine

Õigesti käitumiseks peaksid Sa…

 Mina sinu asemel teeksin nüüd nii…

Iseenda jõupositsioonile panemine, üleoleku väljendamine. Võib tekitada süütunnet ja/või luua arusaama, et kõneleja otsustusvõimet ei hinnata. Nõuanded võivad lisaks takistada iseseisvumist. Kasuta ümbersõnastamist, peegeldamist.

6. Rahustamine, kaasa tundmine, lohutamine

Pole hullu, küll varsti läheb mööda.  

Ära nüüd endast välja mine! 

Pisendatakse teise tundeid (hinnang: sa ei taju olukorda õigesti, su tunded pole kohased)  ja nihutatakse vestluse fookus hoopis iseenda vajadustele. Rahustamine võib tähendada, et kuulaja ei tule tugevate tunnetega toime ja proovib enda jaoks olukorda parandada. Kõnelejale annab see sõnumi, et teda ei mõisteta. Kui sinu jaoks on emotsiooni raske taluda, siis väljenda seda selge mina-sõnumiga nt. “Ma ei oska praeguses olukorras kuidagi edasi tegutseda.”

ylesanne Kui tahad  oma kuulamisoskusi veel rohkem lihvida, siis võid läbi teha harjutuse aktiivse kuulamise võtete ja kuulamistõkete mõjust vestluskogemusele.


Harjutus koosneb kahest suurest osast – kuulaja rolli võtmisest ja kõneleja rolli võtmisest. Soovitatav on läbida see nii kõneleja kui kuulaja rollis, sest ainult nii saab vahetu kogemuse  kuulamistõkete mõjust kuulamisele ja kõnelemisele. Abivahenditest vajate koostöövalmis kaaslast ja kella või taimerit.

Vali üks lugu, mille jutustamine võtaks aega umbeks 5-6 minutit. Leia kaaslane, kes on nõus kuulama ja pärast ka oma lugu rääkima.

Kõneleja rollis olles tuleb lihtsalt viie minuti jooksul rääkida kuulajale oma juttu. Taustateadmised sellest, mida kuulaja teeb ei kahjusta kogemust kuigivõrd palju, kuid võivad siiski tavalist jutustamist segada. Proovi oma jutt aja sisse mahutada ja kaaslase reaktsioonidest hoolimata ka lõpuni rääkida.

NB! Ära vali liiga isiklikku ja/või emotsionaalselt valusat teemat, sest vestluse käigus kasutatakse kuulamistõkkeid!

Näidisteemad puhuks, kui endal midagi pähe ei tule:

Kõige üllatavam hetk minu elus…
Mul on vaja vastu võtta otsus …
Minu ideaalne eluviis  …
Minu lemmikuim/vihatuim õppeaine …
Inimene, keda ma kõige enam austan…
…
Peale jutu lõpetamist mtõle läbi mis tunne oli kõneleda vestluse esimeses pooles ning kas midagi muutus teises pooles? Soovi korral räägi kaaslasega oma kogemusest.

Vahetage rollid – nüüd on Sinu kord kuulata.

Kuulaja rollis olles on ülesandeks vestluse esimesel kahel minutil kasutada toetava kuulamise võtteid, järgmise kahe minuti jooksul rakendada kuulamistõkkeid ning  aja piisavusel võib viimastel minutitel jälle kuulata aktiivselt. Ajaline jaotus on umbkaudne – Sa ei pea sekundi pealt kuulamist muutma, aga osakaalud võiks pigem paika jääda. Peale kuulamise lõppu mõtle, mis tunne oli kasutada kuulamistõkkeid? Kas tõkete kasutamine mõjutas seda, mida kuulsid?

näide Näiteid toetavast kuulamisest näide Näiteid kuulamistõketest
  • Julgustavad mitteverbaalsed vihjed (vaatan otsa, noogutan, toetavad näoilmed)
  • Või nii…
  • Mhm..
  • Mida Sa selle all mõtled?
  • Mis tunne Sul oli?
  • See võis päris tore/kole/… olla?
  • Sa olid vist vihane/rõõmus/hirmul…?

…
  • Tõrjuvad mitteverbaalsed vihjed (väldin silmsidet, nihelen, pööran ära)
  • Hull oled või?
  • Ma ei saa aru, miks Sa selle peale vihastasid/kartma hakkasid/rõõmustasid/…?
  • Sa arvad et see oli halb. Mul on palju halvemini läinud, kui ma…
  • Arvad, et ainult Sinul on sellised mured?
  • Ma tean täpselt, mida vaja. Sa peaksid nüüd … tegema.

….

….
Rääkige kaaslasega kindlasti oma kogemustest, et kuulamistõkete kasutamisest tekkinud ebameeldiv tunne kestma ei jääks.

Eelmine
Järgmine