Mis on informatsiooniline intervjuu?

sissejuhatus MIS ON INFORMATSIOONILINE INTERVJUU?

moiste Informatsiooniline intervjuu on töömaailma uurimise meetod, mille käigus viiakse läbi vaba vestlus inimesega, kes töötab Sulle huvipakkuvas valdkonnas. Vestluse eesmärk on saada parem ettekujutus huvipakkuva valdkonna võimalustest ja seal töötamisest, mis omakorda aitab Sul teha karjääriotsuseid (Gramberg, Luik, Rebas, & Kivirüüt, 2021).

Informatsioonilist intervjuud tasub kasutada, kui Sinu puhul kehtib vähemalt üks alljärgnevatest:

  • Sul puudub selge arusaam enda eelistustest ja tahad lisainfot,
  • Sa soovid töömaailma kohta rohkem teada saada,
  • Sa tahad konkreetse elukutse kohta rohkem infot saada,
  • Sa soovid analüüsida enda sobivust tööks mingis valdkonnas,
  • Sa soovid leida ja luua kontakte Sind huvitava valdkonna inimestega, 
  • Sa oled juba mõnes valdkonnas tegev ja tahaksid midagi muuta.

moiste Pane tähele  – tegemist ei ole tööintervjuuga! Tööintervjuul on olemas väline hindaja, kes juhib vestluse kulgu ja kujundab arvamuse sinu sobilikkusest ametikohale või valdkonda. Infovestlusel oled hindajaks ennekõike Sina ise ja kogemuse kasulikkus sõltub ennekõike Sinu panusest.

Millist kasu Sa informatsioonilisest intervjuust saad?

  • Saad vahetut aja- ja asjakohast infot sind huvitava valdkonna kohta
  • võib avada potentsiaalseid vaikimisi kehtivaid eelduseid vastavale karjääriteele sisenemiseks.
  • Omandada erilise oskuste komplekti mis on vajalik, et peale hariduse omandamist edukalt hakkama saada (suhtlemisoskus, infotöötlus, probleemilahendus, positiivise mulje kujundamine, vastutusvõime, kohanemisvõime, elukestev õppimine, koostöö ja ühistöö) (Decarie, 2010).
  • Omandatud „sotsiaalne kirjaoskus“ tuleb kasuks paljudes suhtlemisolukordades, kus on oluline endast positiivne mulje jätta (näiteks tööintervjuud, palved õpetajale või lapsevanemale, ettepanekud ülemusele) (Decarie, 2010).
On mitmeid juhtumeid, kus intervjuu läbiviija on endast nii sügava mulje jätnud, et kuid või isegi aastaid hiljem pakutakse talle intervjueeritava poolt tööd. Positiivse mulje kujunemiseks on vajalik vestluse pingevaba õhkkond, mille eeltingimuseks on see, et vestluse ajal ei ole intervjuu algataja eesmärgiks leida tööd. Ehk siis – informatsioonilise intervjuu ajal võib küll küsida soovitusi, kuidas hüpoteetiliselt oma väljavaateid valdkonnas kandideerimiseks parandada, aga ei tohi mõista anda, et intervjuu ajendiks on soov leida intervjueeritava kaudu tööd.
motle Mõtlemiseks

  • Infovestlus toimub vabas õhkkonnas, kus osapooled ei pea hindama teise sobilikkust erialale. Töö küsimine toob vestlusesse ebavajaliku pinge.
  • Töö küsimine paneb fookuse küsija omadustele ja nende hindamisele, infovestluse eesmärgiks on aga hoopiski valdkonnaga või erialaga tutvumine.
  • Tööotsijat võidakse näha konkurendina, kellele ei avaldata konkurentsieelist andvat infot.
  • Töövestlusel on tööandja aktiivsemaks pooleks ja küsib just teda huvitavat infot, infovestlusel saab selle algataja otsustada, milliseid teemasid käsitletakse.
  • Töö küsimine võib vestluse koheselt lõpetada kui intervjueeritaval pole tööd pakkuda.

Eelmine
Järgmine