Digipädevus

3. Looming ja autorikaitse

LOOMING JA AUTORIKAITSE

MIS SEE ON? | ÕPIVÄLJUNDID | HARJUTUSED | ÕPIVARA

MIS SEE ON?

Inimesele on omane genereerida oma tegevuse käigus originaalset “sisu” – olgu see siis keerukas kunstiteos või lühike lause, mis oma intonatsioonide ja kontekstitunnetusega võib lihtsast sõnumist hoolimata olla ainukordne. Täna, kus suur osa meie tegevusest toimub digikeskkondades, talletub suur osa niisugusest loomingust serverite “kultuurikihti”. See tõdemus iseenesest ei sea meie igapäevatoimingutele eriliselt rangeid nõudmisi, küll aga rõhutab asjaolu, et rohkem kui varem on meie käsutuses vahendeid, millega end väljendada nii kodus, tööl kui puhkehetkel.

Digitaalset sisu saab luua väga erinevates formaatides. Otsustamaks, missugune tarkvara/rakendus sobib soovitud sisu loomiseks kõige paremini, on vaja sõnastada loometegevuse eesmärk ning olla teadlik üldistest põhimõtetest, kuidas nt multimeedia abil (tekst, pildid, audio, video) tähendusi luuakse ning milliseid võimalusi need lisavad traditsioonilistele vahenditele. Nii õppes kui edasises erialases ja/või loomingulises töös saab toetuda teadmiste representatsioonide koostamisele. Näiteks siinses lehestikus kasutame digipädevuse võimaliku sisulise tähenduse avamiseks mõistekaarte, mis kirjeldavad iga digipädevuse suurema teema (siin nt looming) komponente ning nende omavahelisi seoseid.

Ehkki suure osa meie digitaalsete toimingute kohta talletub teavet, jääb suur osa sellest siiski laiema avalikkuse tähelepanu alt välja. Osa teavet ning loomingut on aga taotluslikult suunatud avalikule kasutusele – näiteks vikid, avatud foorumid, ülevaated jne. Nende ressursside täiendamine ja kasutamine toimub sageli vabatahtlike ning erineva tausta ja motivatsiooniga inimeste koostöös. See seab tingimusi nii selliste ressursside loomisele kui kasutamisele.

Loometöös on võrdselt olulised on nii originaalsus kui olemasolevate ressursside kombineerimine uuteks. Viimaste puhul on vajalik tähelepanu pööramine autorsuse määratlemisele. See tähendab reeglitekohast allikaviidete vormindamist, erinevuste mõistmist autoriõiguste, avatud sisulitsentside (Creative Commons), autorikaitseta litsentside ja avaliku kasutusõiguse litsentside vahel ning oskust varustada enda loodud sisu sobivaima autoriõiguste kaitse või litsentsilahendusega. Samas on autorikaitse temaatikas küllaldaselt paindlikkust, suhtumaks selle määratlustesse ja eeskirjadesse kriitiliselt ning tegutseda loomingus sõltumatult ja oma käitumise ja valikute eest vastutustu võttes.

Looming ja autorikaitse.

JÄRGNEVATE ÕPPEMATERJALIDE KASUTUSE EELDUS ON, ET…

…oskad teha digitaalses formaadis tekstidega järgmisi toiminguid: lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, ümbernimetamine, graafika lisamine, vormindamine; luua lihtsama struktuuriga esitlust, seda salvestada ja suurel ekraanil esitada; teha lihtsamaid videotöötlusi; valida õige programmi või rakenduse enda või teiste loodud materjali muutmiseks; vormistada allikalinke (veebi- ja paberallikad); teadvustada autorikaitse piiranguid ja võimalusi ning valida kuidas ja millist litsentsi lisada enda poolt loodud digitaalsele materjalile.

ÕPIVÄLJUNDID: TEADMISED, OSKUSED, HOIAKUD

Meie digipädevuse vajadused on väga erinevad ning sõltuvad nii meie individuaalsetest erinevustest ja eelistustest kui ka kontekstuaalsetest teguritest. Loomingu ja autorikaitsega võiks ülikoolilõpetajal seostuda vajaduspõhine valik alltoodud teadmiste, oskuste ja hoiakute näidetest. Need on tuletatud täiendades gümnaasiumitaseme digipädevusi kõrgharidusele iseloomulike aspektidega nagu ülesannete suurem keerukus, nende sisuks oleva info hulk, suurem autonoomia ülesannete täitmisel ja kriitiline mõtlemisvõime. Toodud näited on mõeldud digipädevuse võimalike tähenduste illustreerimiseks kõrghariduskontekstis, mitte ülikoolis kohustuslike kriteeriumitena. Nendega lähemalt tutvuda ja neid kujundada aitavad järgnevates plokkides olulisemate teemade lõikes toodud harjutused ning õpiressursid.

  • Oskan eneseväljenduseks valida sobivaima meediumi;
  • Oskan digitaalseid vahendeid kombineerides luua algupärast sisu;
  • Oskan luua enda vajadustele vastava veebilehe;
  • Mõistan, kuidas multimeedia abil tähendusi luuakse ning suhtun sellesse kriitiliselt;
  • Oskan teisi sisuloome teemades nõustada ja juhendada.

  • Oskan olemasolevate sisuühikute ühendamisel luua uut sisu, sh seda protsessi automatiseerides;
  • Oskan enda või teiste loodud sisu keerukate funktsioonidega toimetada, täiendada, muuta;
  • Arendan avalikus kasutuses teadmiseid (wikid, avatud foorumid, ülevaated jmt);
  • Olen teadlik olemasolevatest repositooriumitest (nt avatud õppevara jmt).

  • Mõistan erinevusi autoriõiguste, avatud sisulitsentside (Creative Commons), autorikaitseta ja avaliku kasutusõiguse litsentside vahel;
  • Oskan valida ja rakendada andmete, info ja sisu jaoks sobivaima autoriõiguste kaitse/litsentide lahenduse.

HARJUTUSED

Siin on harjutused, mis sobivad loomingu ja autorikatse alaste teadmiste ja oskuste kujundamiseks nii neid iseseisvalt läbi tehes (või lihtsalt lugedes) kui ka õppetöösse integreerituna (võimalusel kohandada erialasisuga). Harjutuste läbimiseks vajalik teave on allpool õpiressurssides.

 

ÕPIVARA

Põhiküsimused

  • Missugused on digitaalse sisu erinevad formaadid?
  • Missugune tarkvararakendus sobib sisu jaoks, mida soovin luua?
  • Kuidas multimeedia abil tähendusi luuakse?

Loomingulist tegevust võimaldavate digivahendite kategooriasse kuulub palju väga erinevaid rakendusi, ressursse ja lahendusi. Vahetu loometöö kõrval on siin olulisel kohal ka kommunikatsiooni-, juhtimis- ja probleemilahendamise oskuste ja lahenduste (loov) kasutamine. Digitaalset sisu saab luua väga erinevates formaatides: tekst; pilt; audio (nt podcast); video; animatsioon; muusika; presentatsioon; veebilehe disain; mobiiltelefoni rakendus; 3D disain.

Ülikooli sisseastujate tase digitaalse loomevahendite osas on hästi varieeruv ning sõltub taustast (millal ja missuguse gümnaasiumi lõpetanud oled). Samas on loometöö täna sedavõrd üldlevinud, et need oskused võivad vajalikuks või kasulikuks osutuda täiesti ootamatult ning üleöö. Et saaksid hinnata, missugused digitaalse sisu loomise oskused sinu jaoks olulised on, tasub häbenemata uurida (TÜ ATI loodud) baastaseme lollikindlat (multimeedia) loomevahendite õppematerjale:

Otsustamaks, missugune tarkvara/rakendus sobib soovitud sisu loomiseks kõige paremini, on vaja sõnastada tegevuse eesmärk ning olla teadlik üldistest põhimõtetest, kuidas nt multimeedia abil (tekst, pildid, audio, video) tähendusi luuakse ning milliseid võimalusi need lisavad traditsioonilistele vahenditele. Oluline on hinnata ka kasutada plaanitava rakenduse keerukust. Uuri, mida teha, kui juba oledki niisugusesse situatsiooni sattunud, kus mõtled, missugune digitaalne töövahend sulle konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobiks:

Maarja Pajusalu (2021). Digitaalse töövahendi valimine vastavalt vajadusele.

Näiteks esitluste tegemiseks on eesmärgist lähtuvalt mitmeid võimalusi. Alltoodud joonise rõhtteljel on esitlusvahendid jaotatud selliselt, et ühes otsas on pigem akadeemiliseks esitluseks (nt lõputöö kaitsmine) sobilikud ja teises otsas pigem atraktiivsusele rõhuvad esitlusvahendid (nt oma eriala populariseerimine).

Allikas: Mario Mäeots.

Terviklikud õppematerjalid

  • Valikkursus “Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine” (https://web.htk.tlu.ee/digitaru/disain/) on osa gümnaasiumi informaatika ainekavast. Selle eesmärk on tutvustada tarkvara kasutajaliidese disaini protsessi ja põhimõisteid läbi praktiliste tegevuste.
  • Valikkursus “Programmeerimine” (https://web.htk.tlu.ee/digitaru/programmeerimine/) on osa gümnaasiumi informaatika ainekavast. Kursusel saavad õpilased programmeerimise algoskused. Eelnevat kokkupuudet programmeerimisega ei eeldata.
  • Valikkursus “Tarkvaraarendus” (https://web.htk.tlu.ee/digitaru/tarkvara/) on osa gümnaasiumi informaatika ainekavast. Kursuse võtmine eeldab programmeerimisoskust kursuse “Programmeerimine” ulatuses.Tarkvaraarenduse kursus koosneb tinglikult kahest osast. Ühelt poolt tegeldakse klassikaliste programmeerimisteemadega: kahemõõtmeline järjend, kahekordne tsükkel, erinevad teised andmestruktuurid. Teiselt poolt on kavas tarkvara arendamise osa, milles saab esmaülevaate n-ö tööstuslikust tarkvaraarendamisest, aga tuleb ka ise tarkvararakenduse prototüüp luua.

Põhiküsimused

  • Kuidas ja miks luua teadmiste representatsiooni digivahendite abil?

Teadmiste korrastamine ja süsteemne mõtlemine on vajalik nii ülikoolistuudiumi käigus kui edasises erialases ja/või loomingulises töös. See on hõlmab oskust teha plaane, mudeleid ja neid näiteks meeskonnasiseselt kommunikeerida. Näiteks siinses lehestikus kasutame digipädevuse võimaliku sisulise tähenduse avamiseks mõistekaarte, mis kirjeldavad iga digipädevuse suurema teema (siin nt looming) komponente ning nende omavahelisi seoseid.

Maarja Pajusalu (2021). Teadmiste esitamine visuaalsete vahenditega. Mõttekaart (salvestuse pikkus: 6 minutit). Slaidid siin.

Soovitatud lisamaterjalid

Põhiküsimused

  • Mis on intellektuaalne omand ja kuidas seda kaitstakse?

  • Mis on autoriõigus ja kuidas seda kaitstakse?

  • Millega pean teoste kasutamisel arvestama? Mis on litsentsid?

  • Kuidas kasutada eri tüüpi litsentse sisu puhul, mida loon ja kasutan?

Mis on intellektuaalne omand ja kuidas seda kaitstakse? 

Intellektuaalomand on üldine mõiste kõigi selliste loomingulise ja intellektuaalse töö tulemustele, mida saab kaitsta just nagu omandit. Kaitse eesmärgiks on tagada, et intellektuaalse ja loomingulise töö tegija, näiteks autor või leiutaja, saaks oma vaeva eest õiglast tasu ja et teised ei saaks tema töö tulemusi ilma loata kasutada.

Intellektuaalomand katab üsna erinevaid intellektuaalse töö tulemusi, näiteks teoseid, leiutisi või kaubamärke, mis erinevad nii oma sisult, vormilt kui ka kaitse viisilt. 

Intellektuaalomandi liikide kohta saad lugeda lähemalt:

  1. „Intellektuaalomandi õppematerjali“ esimene peatükk „Sissejuhatus intellektuaalomandisse“ (lk. 6 – 14) – peatükk selgitab lühidalt intellektuaalomandi tähendust ja tähtsust ning tutvustab kõiki intellektuaalomandi liike. Samas õppematerjalis on lisaks peatükid iga intellektuaalomandi liigi kohta, milles täpsustakse selle õigusliku kaitse viisi ja ulatust.

  2. Lihtsa ülevaate eri tööstusomandi liikidest annab „Tööstusomandi ABC ajakirjanikele“ – materjal aitab lihtsas, küsimus-vastus vormis selgitada peamiste tööstusomandi liikide eripärasid.

Mis on autoriõigus ja kuidas seda kaitstakse?

Autoriõigus on üks intellektuaalomandi liike, mis puudutab kõige suuremat hulka inimesi, sest autoriõiguse kaitse tekib automaatselt. See tähendab, et iga inimene, kes on midagi originaalset kirjutanud, joonistanud või muul viisil loonud, muutub automaatselt autoriks. Kuid autoriõigusega puutume kokku ka siis, kui loeme, kuulame või vaatame kellegi teise loomingut. Seega on väga suure tõenäosusega iga inimene oma elu jooksul olnud ise teose autor ning mõne teise autori teose kasutaja.

Selleks, et autoriõiguse teemadel kaasa mõelda ja arutleda, peab paratamatult tundma mõisteid nagu autor, teos või isiklikud ja varalised õigused. Samuti on oluline aru saada, kuidas ja millistel tingimustel võib teiste teoseid kasutada. 

Autoriõiguse üldiste põhimõtete ja -mõistete kohta saab täiendavalt lugeda:

  1. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse välja antud „Intellektuaalomandi õppematerjali“ kolmas peatükk „Autoriõigus, üldkasutatav teos ja autoriõiguse piirangud“ (lk. 18 – 27) käsitleb kõiki autoriõiguse põhimõisteid, autorile antud õigusi, teose kasutamise tingimusi ja vabakasutuse erandeid. Peatüki lugemine on kasulik põhimõistete omandamiseks, kuid see ei selgita enamasti, kuidas piirangud ja erandid konkreetsetes olukordades rakenduvad.

  2. Eesti Autorite Ühingu selgitavad materjalid mõistetele autoriõigus ja teos – tegemist on suures osas eelnevat kordava materjaliga, kuid see selgitab mõningaid teemasid veidi põhjalikumalt.

  3. Reet Adamsoo (2012) koostatud õppematerjali „Intellektuaalomand teadus- ja arendustöös“ peatükid „Autoriõigusega kaitstavad teosed“ ja „Autoriõiguse sisu“ – õppematerjal selgitab veidi täpsemalt, kuidas võiks autoriõiguse kuuluvust teosel tähistada. Samuti toob kaks näidet võimalikust autoriõiguse rikkumisest koos selgitusega. 

  4. Eesti autoriõiguse seadus – juhul, kui on huvi uurida, kuidas täpselt need samad mõisted ja põhimõtted on seadusesse kirjutatud. Üldiselt on autoriõiguse seadus lihtsas keeles ja võiks olla arusaadav igaühele.

Millega pean teoste kasutamisel arvestama? Mis on litsentsid?

Nagu eelneva materjali põhjal selgub, siis teose kasutamine on lubatud üksnes autori nõusolekul, seaduses ette nähtud juhul või kui kaitse tähtaeg on möödas. Avaldatud materjalide kasutamise tingimusi täpsustatakse sageli litsentsidega, mistõttu eeldab teiste teoste kasutamine teadmisi litsentsidest ja oskust neist aru saada ja järgida.

Järgnevalt on toodud mõningaid materjale, mis aitavad näitlikustada ja selgitada autoriõiguste rakendumist eri teoste loomisel ja kasutamisel.

  1. Juridica artikkel „Üliõpilane ja autoriõigus“ (Kelli, Värv, Ristikivi, Lepik, 2020) – põhjalik artikkel, mis selgitab teose vaba kasutamise võimalusi ülikooliõpingute raames. 

  2. Reet Adamsoo (2012) koostatud õppematerjali „Intellektuaalomand teadus- ja arendustöös“ peatükk „Teose kasutamine“ – käsitleb lühidalt peamisi ülikoolis ette juhtuvaid teose kasutamise viise ja võimalikke vabakasutuse erandeid. Materjalis on ka neli näidisjuhtumit koos lühikese selgitusega.

  3. Aleksei Kelli (2011) „Üliõpilasele ja õppejõule autoriõigusest“ – selgitab autoriõigusega seotud küsimusi õppetöö kontekstis. Selgitused on esitatud küsimus-vastus vormis ja aitavad mõista, mida võib üliõpilane teha õppejõu materjalidega ning mida võib õppejõud teha üliõpilase töödega.

  4. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) avaldatud „Korduvad küsimused autoriõiguste kohta“ – siin on toodud näiteid erinevaist praktilistest küsimustest, mis võivad teoste kasutamisega seoses tekkida. 

  5. Reigo Kimmel (2016) „Muusika autorioigused YouTubes“ – lühike ülevaade sellest, millega peavad YouTube’i kasutajad seoses autoriõigusega arvestama. 

  6. Eesti Autorite Ühing „Muusikateoste avalik esitamine“ – selgitab, kuidas saada muusika avaliku esitamise õigust. Kuna muusika avalik esitamine üldjuhul ei mahu ühegi vaba kasutuse erandi alla, tuleb sellisel juhul küsida luba ja maksta tasu.

Kuidas kasutada eri tüüpi litsentse omaloodud sisu puhul? 

Litsentside üle saab otsustada varaliste õiguste omaja. Seega tuleks esimese sammuna veenduda, et varalised õigused kuuluvad sulle. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui oled kasutanud oma teoses teiste autorite teoste osi, võivad sulle omakorda rakenduda nende litsentside tingimused. Viimaks võib keerukaks osutuda see, et eri teostele ja nende osadele võivad kehtida küllaltki erinevad kasutamise tingimused. Uuri rohkem Creative Commonsi litsentside tüüpide ning nende omavaheliste kombinatsioonidega TÜ raamatukogu e-kursuse “Infopädevus” osast “Õigused teoste kasutamiseks”. https://sisu.ut.ee/infootsitugi/14-oigused-teoste-kasutamiseks.

Creative Commonsi tähised ja veebiotsingumootor, mis neid järgib (Mario Mäeots).

Näiteks Tartu Ülikoolis stuudiumi jooksul tehtud lõputööde kohta annavad üliõpilased ülikoolile lihtlitsentsiga loa tööde avalikustamiseks ülikooli veebikeskkonnas rahvusvahelise Creative Commonsi litsentsiga CC BY NC ND 3.0 (vt täpsem juhend siin: https://www.ut.ee/et/oppimine/juhend-uliopilasele-loputoode-avaldamise-korra-kohta). See litsents lubab autorile viidates teost reprodutseerida, levitada ja üldsusele suunata ning keelab tuletatud teose loomise ja teose kasutamise ärilisel eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni (vt litsentsi tõlget eesti keelde siin).

 

Sobiva litsentsi valimist toetavad järgnevad materjalid:

  1. Creative Commons litsentsi valimist lihtsustav License Chooser – lihtsustatud veebiliides, mis võimaldab paari klikiga valida vajaminev litsents. 

  2. „Choose an open source licence“ on GitHubi litsentsi valikut lihtsustav veebileht. Samuti on Github koostanud ülevaatliku tabeli, mis võrdleb peamiste vaba tarkvara litsentside erinevusi. Kuigi see keskendub tarkvarale, on tabel siiski heaks illustreerivaks näiteks selle kohta, kuivõrd võivad eri litsentsid oma sisu poolest erineda. 

Järgnevalt on toodud mõned materjalid, mis selgitavad litsentside valikuga seotud küsimusi eri valdkondades. 

  1. Toomas Seppel (2019) „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023, autoriõiguste parima praktika juhend“ – tegemist on mäluasutustele mõeldud juhendiga, mis aitab selgitada seda, kuidas hinnata objektide autoriõiguslikku seisundit. Juhendi 5. peatükk keskendub litsentsida kasutamisele olukordades, kus mäluasutused avaldavad kultuuripärandi digitaalseid koopiaid. Juhendi 6. peatükis on toodud ka näiteid sellest, kuidas selline avaldamine toimuda võiks.

  2. Hans Põldoja (2016) „Õppematerjalide autoriõigus“ – selgitab, kuidas õppematerjalide koostamisel ja avaldamisel litsentsidega arvestada. Muuhulgas on täpsemalt käsitletud Creative Commonsi litsentside kasutamist ning antud soovitusi, milliseid litsentse õppematerjalide avaldamisel kasutada. Kuigi materjal on õpetamise keskne, saab siinseid soovitusi ja selgitusi lihtsasti üle kanda teistele tegevustele.

Plagiaat

Andmebaasidest, raamatutest, ajalehtedest, internetist jne leitud materjalide oma töös kasutamisel tuleb arvestada sellega, et keegi on nende loomise ja koostamisega omakorda kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud. Teose autoril on õigustatud ootus, et  tema õigusi kaitstakse ning nime mainitakse. Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstavad teosed võivad esineda erinevas vormis, nt kirjandusteos, draamateos, audiovisuaalne teos, maaliteos, arhitektuuriteos, arvutiprogramm, loeng, tegelaskuju jne. Plagiaat e loomevargus on teise inimese töö esitlemine iseenda omana. Plagiaadi objektiks võivad olla tekst, andmed, pildid, heli või esitlus (nt ettekanne). Plagiaadiga rikutakse teoste autorite õigusi.

Plagiaadi vormid ja põhjused. Allikas.

Soovitatud lisamaterjalid

  • Creative Commons litsentsi valimist lihtsustav License Chooser – lihtsustatud veebiliides, mis võimaldab paari klikiga valida vajaminev litsents.
  • „Choose an open source licence“ on GitHubi litsentsi valikut lihtsustav veebileht. Samuti on Github koostanud ülevaatliku tabeli, mis võrdleb peamiste vaba tarkvara litsentside erinevusi. Kuigi see keskendub tarkvarale, on tabel siiski heaks illustreerivaks näiteks selle kohta, kuivõrd võivad eri litsentsid oma sisu poolest erineda.
  • Toomas Seppel (2019) „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023, autoriõiguste parima praktika juhend“ – tegemist on mäluasutustele mõeldud juhendiga, mis aitab selgitada seda, kuidas hinnata objektide autoriõiguslikku seisundit. Juhendi 5. peatükk keskendub litsentsida kasutamisele olukordades, kus mäluasutused avaldavad kultuuripärandi digitaalseid koopiaid. Juhendi 6. peatükis on toodud ka näiteid sellest, kuidas selline avaldamine toimuda võiks.
  • Hans Põldoja (2016) „Õppematerjalide autoriõigus“ – selgitab, kuidas õppematerjalide koostamisel ja avaldamisel litsentsidega arvestada. Muuhulgas on täpsemalt käsitletud Creative Commonsi litsentside kasutamist ning antud soovitusi, milliseid litsentse õppematerjalide avaldamisel kasutada. Kuigi materjal on õpetamise keskne, saab siinseid soovitusi ja selgitusi lihtsasti üle kanda teistele tegevustele.
  • TÜ raamatukogu juhend vabavaraliste viidete haldurite Zotero ja Mendeley kohta. Need on viidete haldurid ja sotsiaalvõrgustikud, mis aitavad andmebaasidest ja internetist leitud materjale koguda, hallata ning teha koostööd kolleegidega kogu maailmast.
  • TÜ eesti keele tekstiõpetuse lektori Riina Reinsalu lühiloeng “Kuidas hoiduda plagiaadist”. Plagiaat ehk loomevargus on teema, millele tuleb uurimistööd kirjutades eritähelepanu pöörata. Et plagiaati vältida, on vaja korrektselt tsiteerida, refereerida ja viidata, osata eristada tahtliku ja tahtmatut plagiaati ning teada kuidas plagiaati vältida.
  • TÜ professor Aleksei Kelli inauguratsiooniloeng „Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?“
  • Madli Vitismanni artikkel “Internet ei pildista – internetis leiduvad fotod kuuluvad nende autoritele.”

Terviklikud õppematerjalid (lugemismaterjal ja ülesanded)

Kasutatud materjalid ja lisad

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies