Pärandtehnoloogia
Pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekava läbimise tulemusel saab sinust maailmaparandaja, kes tunneb hästi traditsioonilise käsitöö tehnikaid ja materjale ning oskab neid loovalt kasutada tänapäevase elukeskkonna paremaks muutmisel. Pärandtehnoloogia õppekaval on võimalik spetsialiseeruda 4 erialal: tekstiili, ehituse, metallitöö ja ringtehnoloogia erialal. Erialast tööd aitab leida tihe kokkupuude praktilise tööga juba õpingute ajal, pärast õpingute lõpetamist leiad tööd ettevõtluses, hariduses või muuseumis. Rakenduskõrgharidusõppe läbimine annab lõpetajale Tartu Ülikooli bakalaureusekraadi ja võimaluse jätkata õpinguid magistriõppes.
Pärandtehnoloogia õpe hõlmab eesti traditsioonilise käsitöökultuuri põhjalikku tundmaõppimist ning selle professionaalset, loovat ja jätkusuutlikku rakendamist nüüdisaegses elukeskkonnas. Olulisel kohal on käsitöö mõtestamine, uurimine ja edasiarendamine.
Õppetöös on suur osakaal praktiliste oskuste omandamisel ja seda toetavatel üldkunstiainetel. Seepärast on kõikidel erialadel märkimisväärne hulk praktikaid. Esimestel aastatel sooritad sa need peamiselt ülikooli õppetöökodades, hiljem aga tegevmeistrite, asutuste ja ettevõtete juures nii kodu- kui ka välismaal. Sinu õppejõud on oma ala parimad meistrid, loojad ja praktikud.
Õppevorm: päevaõpe ja sessioonõpe
Õppekeel: eesti keel
Õpe kestab neli aastat. Ringtehnoloogia erialal toimub päevane õpe, tekstiili, metalli ja ehituse erialadel sessioonõpe: üle nädala toimuvad kolme-neljapäevased õppesessioonid, mis vahelduvad iseseisva töö perioodidega.
Erialad
Tekstiili õppe eesmärk on koolitada tekstiilide ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Kahel esimesel aastal õpitakse lähemalt tundma kõiki eesti traditsioonilisi tekstiilitehnikaid, nende paikkondlikke eripärasid ning muutumist ajas ja ruumis. Haruldasemate tehnikatega saab tutvuda valikainete kursustel. Eriline rõhk on kohalike käsitöömaterjalide, villa ja nahaga tutvumisel ning nende väärindamisel. Näiteks saab Vilma õppehoone villakojas huvi korral õppida tundma lõngategemise saladusi algusest lõpuni. Kolmandal ja neljandal õppeaastal keskendutakse teadmiste ja oskuste rakendamisele tänapäevaste toodete valmistamisel. Praktikate ning seminari- ja lõputöö teemade kaudu saab õppija kujundada oma personaalse õpitee. Põhiõppele lisaks saab valida oma huvi alusel kaks spetsialiseerumismoodulit, et süveneda rahvarõivaste valmistamisse, traditsioonilisse nahatöötlemisse, muuseumitöösse, koolitamisse või loovettevõtlusse. Need on ühtlasi peamised valdkonnad, kus tegutsedes saab hiljem leiba teenida.
Ehituse õppe eesmärk on säilitada, jätkata ja ajakohastada rahvuslikku käsitööd ehituse vallas. Õpingute käigus omandatakse põhjalikud ja vahetud teadmised looduslikest ehitusmaterjalidest ning kohalikust ehitustraditsioonist, esmajoones palkehitusest, samuti õpitakse tundma ja kasutama nii igivanu kui ka moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Arendatakse käelisi, projekteerimis-, insenertehnilisi ja ettevõtlusoskusi. Põhiosa õppest moodustab auditoorne töö, mis on tihedalt põimitud praktikumide, praktikate, projektitööde ja õpiväljasõitudega. Õpiprojekte ja praktikakohti saab üliõpilane valida oma kitsamate erialaste huvide järgi. Vilistlased leiavad muu hulgas rakendust ehitusmeistri, töödejuhataja, muuseumitöötaja, projekteerija, pärandehituse ettevõtja, nõustaja, ehitus- ja puukäsitöönduse juhendaja ning õpetajana.
Metallitöö õppe eesmärk on koolitada metallide ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid tänapäevaseid käsitöömeistreid. Esimesel aastal läbitakse kõik traditsioonilised ehte- ja sepatöö algkursused, millele järgneb süvendatud spetsialiseerumine valitud õppesuunale. Omandatakse lai valik traditsioonilisi ja nüüdisaegseid tehnoloogilisi metallitööoskusi, mida saab praktikate käigus oma huvist lähtuvalt täiendada. Teine võimalus on valida loovettevõtja ja muuseumitöötaja mooduli vahel. Meie vilistlastest saavad traditsioonilisi oskusi tundvad uue põlvkonna külasepad, ehtemeistrid, hõbesepad, tööriistade valmistajad või hoopis parandustöökoja meistrid. Olenevalt spetsialiseerumisest võib lõpetaja oma oskusi rakendada ettevõtluses või muuseumitöös.
Ringtehnoloogia õppe eesmärk on koolitada tasaarengu põhimõtteid järgivaid loovaid ja uuendusmeelseid meistreid, kes aitaksid materjalide ja esemete eluea pikendamise teel kaasa keskkonnaprobleemide ennetamisele ja lahendamisele. Seejuures on olulisel kohal lihttehnoloogilised (low-tech) võtted, näiteks parandamine, taas- ja uuskasutus ning ümbertöötlemine.
Ringtehnoloogia eriala annab ülevaate aineringest, Maa taluvuspiiridest, keskkonnakriiside põhjustest ja võimalikke lahendusi pakkuvatest alternatiivsetest majandusmudelitest. Õpingute käigus tutvutakse ringmajanduse ja -disaini kaasaegsete rakendustega, keskendudes kohalikele ressurssidele ja kogukondade kaasamisele. Suuremat tähelepanu pööratakse looduslike ja tehismaterjalide tundmisele, töötlemisviisidele ning keskkonnamõjule. Olulisel kohal on ka lihttehnoloogiate tundmaõppimine ja rakendamine kohaliku kestliku tootmise (sh esemete parandamise), materjalide taas- ja uuskasutuse ning ümbertöötamise teenistusse.
Laiapõhjaline materjalide ja tehnikate tundmine võimaldab vilistlastel tegeleda erialadevaheliste projektidega ning lahendada materjali- ja tehnikaüleseid probleeme. Lõpetajad saavad oma oskusi proovile panna uudsete teenuste ja toodete arendamisel ja kogukonnapõhiste algatuste toetamisel (nt parandustöökojad, uus- ja taaskasutuskeskused, taastav põllumajandus). Õpinguid on võimalik jätkata käsitöö ja kodunduse või tehnoloogiaõpetuse õpetaja, samuti kultuuripärandi loovrakenduste ning teiste ringmajanduse ja -disainiga seotud magistriõppekavade alusel. Täpsem ringtehnoloogia eriala kirjeldus.
Loe põhjalikumalt erialade tutvustuste, õppeainete, õppekeskkonna ja vastuvõtutingimuste kohta.
