Eesti projektid

2021-2023 korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega esimese Viljandimaa rahvarõivakooli. Kursusel osalejad valmistavad komplekte üheksast Mulgimaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkonnast. Koolituse lõpuks koostab iga osaleja enda rahvarõivakomplekti ja uurimustöö. Lisaks sellele saavad kõik osalejad põhjaliku ülevaate muuseumikogudest, rõivaste komplekteerimisest ja kõigist kostüümi valmistamiseks vajalikest tehnikatest. Enamik rahvarõivakooli õpetajaid õpetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekaval. Kaheaastast koolitusprojekti on toetanud Kultuurkapital ja Eesti rahvakultuuri keskuse Mulgi pärimuskultuuri meede. Rahvarõivakooli teine lend alustas märtsis 2024. Loe põhjalikumalt teise lennu õppekava ja kursuse kohta.

2020. aasta sügisest hakkas kultuuriakadeemia eesotsas Ave Matsiniga koordineerima Viljandi UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna tegevusi. Pärandilinn Viljandi tegevuste rakendamine toimub koostöös kõigi oluliste Viljandi kultuuriasutustega. UNESCO loovlinnaks olemine võimaldab näidata laiemale avalikkusele pärandis peituvaid väärtusi ja tutvustada viise, kuidas need saaks aidata kaasa igapäevase elu rikastamisele nii kultuurilises, sotsiaalses kui majanduslikus vaates. 2021.-2022. aasta pärandilinna teemaks valiti “parandamine”, 2023.-2024. aasta teemaks valiti „pärandaiandus“ ning 2024 aasta teemaks “pärandus”.  Igal aastal valitakse Viljandi linnameister. 2022. aasta 10. septembril toimus Viljandis esimene Parandusfestival.

Pärandtehnoloogia õppekava projektijuht Ave Matsin on osalenud Eesti disainikõrgkoolide ümarlaua töös. Selle eesmärgiks on disainiõppe kaardistamine ja terviklik arendamine Eestis. Ümarlaua tööd veab eest MTÜ Eesti Disainikeskus. 15.11.2019 toimus ümarlaua koosolek Viljandis. Veebruaris 2020 osales Ave Matsin disaini arengukava tegevuskava väljatöötamisel.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga korraldas kolm korda Oma Mood meistrite kooli kursust. Koolitusel keskenduti Eesti käsitööpärandi meisterlikule ja kaasaegsele väljendusele ning selle populariseerimisele. Keskmes oli Eesti pärandkultuurile ja käsitööle omased meistrioskused, elustiil, maailmavaade, tootmine ja valmistamine. Avardati rahvusliku moe piire, laiendati rahvakunsti erinevaid osi moeloomingus ning praktilises moes. Osad meistrite koolis osalejad lõid uusi kollektsioone Oma Moe etendusele. Oma Mood meistrite kool toimus: 12.10.2019-10.04.2020, 10.10.2020-21.02.2021, 09.10.2021-20.02.2022.

25.03.2017-17.02.2018 korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koostöös Eesti Ingerisoomlaste Liidu ja Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga kursuse, mis tutvustas Ingerimaa rahvariideid koos praktiliste töötubadega. Kõik kursusele registreerunud 19 osalejat (nii ingerisoomlaste seltsidest, kultuuriakadeemia tudengid ja lektorid kui ka teised huvilised) koostasid iseseisva uurimustöö. Kursuse jooksul valminud õppematerjal jäädvustati ja säilitatakse Eesti Ingerisoomlaste Liidu arhiivis. Samuti käivitus kursuse jooksul projekt Järvisaari kihelkonna rahvarõivastest (Ida-Ingerimaa). Koolitusprojekti toetas Kultuurkapital.

2016. a. alustati käsitööteaduse oskuskeele toimkonna kokkusaamistega, mille eesmärgiks on käsitöö terminoloogia korrastamine. Selle raames tehakse koostööd TÜ ja EKI keeleteadlastega. Projekti eesmärk on käsitööterminite kaardistamine ja lisamine Eesti Keele Instituudi veebipõhisesse ja avalikult kättesaadavasse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex (varem Termek). Käsitööteaduse oskussõnade andmebaasi on lisatud üle 2400 termini. Valdkondlik tähelepanu on olnud suunatud käsitöökeele üldterminitele, tegeleti niplamise, võrkpõime, silmuskudumise, heegeldamise, metallkäsitöö, puidukäsitöö jm kirjete ning mõistete kokku leppimisega.
Käsitööteaduse terminite andmebaas.
Käsitöökeele korrastamise kohta kaitses terminikomisjoni eestvedaja Marja-Leena Jaanus 2019. aastal magistritöö. Käsitöö terminoloogia komisjoni töö oskussõnavara korrastamist toetab EKI eestikeelse terminoloogia programm.
Eesti Keele Instituudi terminikonkursi tegevustoetuse abil valmis oskuskeele õppematerjal TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rakenduskõrghariduse õppekavade üldainetesse: Teadus- ja loometöö metodoloogia ja Teadustöö metoodika praktikum.

Jätkunud on Vilma villalabori arendustegevused. Välja on kujunenud kaks olulisemat tegevussuunda:
-eksperimentaalsed lõngapartiid konkreetsete ajalooliste tehnikate jaoks;
-tootearenduslikud katsetused ja väikesed testpartiid erinevate villakooslustega.
Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA raames sai 2017/18 õppeaastal Vilma õppehoone villalabor villakiudude uurimiseks ja mõõtmiseks sobiva mikroskoobi. Meede: Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele. Toetati projekte, mis parandavad õppe- ja teadustöö tingimusi, tõhusust ja kvaliteeti.
Astri Kaljus osales Eesti Kunstiakadeemia projektis “Purustatud tekstiilijäätmetest ümbertöödeldud materjali arendamine lõngaks” (01.11.2021−01.11.2022), mille eesmärgiks oli testida mitmesuguste taaskasutuskiudude rakendusvõimalusi. Projekti raames valmisid villakojas mitmesugused lõngad erinevate purustatud rõiva- ja kodutekstiilide ning villa kiududest.
Koos Tartu Kõrgema Kunstikooli ja MTÜga Muhu Maalammas viidi ellu uurimis- ja tootearendusprojekt, kus valmis muhu maalamba villast lõngapartii, millest valmistatud tekstiile testiti erinevate omaduste väljaselgitamiseks. Projekt lõppes 2018. aasta sügisel ja selle tulemused publitseeriti Studia Vernaculas.
Labor on avatud Eesti koolide tekstiilierialade üliõpilastele. Seda võimalust on kasutanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppurid. Näiteks EKA magistrant Anželika Mändmaa valmistas laboris Tallinna Loomaaia poe tootearendusele keskenduva magistriprojekti tarbeks loomaaia asukate villadest ja karvadest lõngu.

„Pärandtehnoloogia rakenduskeskuse väljaarendamine (PÄRTEL)“ (01.01.2009 – 30.06.2015) arendusprojekt keskendus pärandtehnoloogia õppekava erialade arendamisesse lähtuvalt ettevõtluse vajadustest. Pärtli projekti ehk Pärandtehnoloogia rakenduskeskuse väljaarendamise projekti eesmärk oli luua ettevõtete, kutse- ja erialaliitudega koostöös pärandtehnoloogia alane rakendus- ja pädevuskeskus. Selle saavutamiseks parendati TÜ VKA rahvusliku tekstiili ja rahvusliku ehituse õppekavu ning töötati välja rahvusliku metallitöö rakenduskõrghariduse õppekava ja pärandtehnoloogia magistriõppekava.

Töötute käsitööalase koolitusega olid seotud kaks projekti:
„Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule“  (01.06.2012-30.09.2013) projekti eesmärk oli töötutele suunatud kvaliteetse käsitöötehnoloogia ja ettevõtlusalase koolituse kaudu luua eeldused toimiva allhankevõrgustiku tekkimiseks.
„Käsitööga tööle 2“ (01.05.2009−30.04.2012) kaudu said osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks oli aidata ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid. Koolitustel osalesid käsitööd oskavad aktiivsed inimesed, kes olid hetkel töötud.

Oma Moe meistrite kooli kursus, foto Kerttu Kruusla.