Huvipoolte rollid

Avatud teadusandmetest on huvitatud väga paljud osapooled: teadlased, poliitikud, rahastajad, riigi kodanikud, ettevõtjad, ajakirjanikud, ülikoolid.

Teadlased

Uuringu aluseks olevate andmete globaalne jagamine suurendab teadusuuringute läbipaistvust ja korratavust, seega tagab teadlase usaldusväärsuse.

Teadlane saab tasu kogu töö eest, st tsiteeritakse nii artikleid kui ka nende aluseks olevaid andmeid. Avatud juurdepääsu praktiseerimine suurendab tsiteeringute arvu.

Jagatud andmeid on võimalik iseendal ja teistel teadlastel taaskasutada. Seda eeldusel, et andmed on FAIR andmed või siis vähemalt korrektselt hallatud andmed.

Andmed on varandus, millele tuginedes võivad tekkida uued tõlgendused ja avastused. Avaandmete kättesaadavus suurendab interdistsiplinaarsust ning koostööd teadusvaldkondade vahel, samuti rahvusvahelist koostööd.  

Teadlased omavad avatud teaduses võtmerolli, sest panustavad oma tööga uute väärtuste (andmete) loomisse ning kasutavad teiste poolt loodud väärtusi.

Perioodiliselt avaldatav Digital Science Report toob välja, mis motiveerib teadlasi oma teadusandmeid jagama. Mitme aasta võrdluses on näha, kuidas motivaatorid on muutunud. Siin on andmed 2020.a. kohta, kus selgelt oodatakse andmete avaldamisest saadavat kasu: andmete tsiteerimist ja teadustöö nähtavuse suurenemist.

Science, Digital; Hahnel, Mark; McIntosh Borrelli, Leslie; Hyndman, Alan; Baynes, Grace; Crosas, Merce; et al. (2020): The State of Open Data 2020. Digital Science. Report. https://doi.org/10.6084/m9.figshare.13227875.v2

Tegelikkuses on saadav tunnustus küll veidi suurenenud, kuid kindlasti mitte piisav:

Allikas: Digital Science; Nature, Springer; Figshare, Team; Hahnel, Mark; Smith, Graham; Toogood, Megan; et al. (2026). The State of Open Data 2025: A Decade of Progress and Challenges. figshare. Presentation. https://doi.org/10.6084/m9.figshare.30823079.v6

Poliitikud

Poliitikud peaksid oma otsused tegema koostöös teadlastega ja tuginedes uusimatele teadustulemustele. See suurendaks poliitiliste otsustuste teaduspõhisust ja läbipaistvust ning toetaks demokraatiat: avatud andmed oleksid ühtviisi kättesaadavad poliitikutele, teadlastele ja kodanikele. Tõenäoliselt suurendaks see ka usaldust poliitiliste otsuste suhtes.

Näide: Transpordiamet otsib lahendust probleemile, kuhu paigaldada kiiruskaamerad. Amet ja politsei arvestavad kaamerate asukohtade valimisel viimase viie aasta inimkannatanutega liiklusõnnetusi, liiklussagedust, sõidukite kiirusi ja kohalikke olusid. Andmeanalüüsi tulemusel on kiiruskaamerad järgmistes kõrge riskiga kohtades:
https://transpordiamet.ee/kiiruskaamerad?utm_source

Lisavaatamist: Kuidas liiguvad Eesti erinevad rahvusrühmad (15.10.2021)
Evelyn Uuemaa – „Miks on oluline andmepõhine otsustamine ja kuidas teha andmepõhiseid otsuseid?“

Rahastajad

Teaduse rahastaja tahab näha, mida maksumaksja raha eest on ühiskonna hüvanguks ära tehtud. Samal ajal soovib ta olla kindel, et ei rahastataks sarnaseid uuringuid ning pigem soodustatakse koopereerumist.

Kodanikud

Kodanikel on samuti õigus teada saada, mida teadlased tema maksurahaga teevad ning õigus pääseda ligi teadusandmetele. See annaks igaühele võimaluse kaasa rääkida otsuste tegemisel toetudes teadusele, mis ühtlasi suurendaks demokraatiat.

ORIONi avatud teaduse aruanne Public attitudes to life sciences research in six European countries (2018) näitab, et kodanikud on eluteadustest väga huvitatud ning soovivad teadlastega koostööd teha:

Teisest küljest on kodanikel suur huvi kaasa lüüa teadusprojektides. Eestis on tõenäoliselt hobiteadlased kõige rohkem kaasatud loodusvaatlustesse, mille tulemused sisestatakse eElurikkuse portaali.

Eesti üks viimase aja edukamaid kodanikuteaduse projekte oli “Eesti otsib nurmenukke”: https://landscape.ut.ee/ule-eestiline-nurmenukuprojekt-joudis-eduka-lopuni/

Ettevõtjad

Ettevõtjad on huvitatud nii riigi avaandmetest kui ka teadusandmetest, et pakkuda teenuseid ja soodustada innovatsiooni.

Euroopa Komisjon on avaldanud Euroopa andmestrateegia, mille eesmärk on muuta EL andmepõhise ühiskonna liidriks. Andmete ühtse turu loomine võimaldab andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire keskus on avaldanud reporti Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035, milles käsitletakse andmevaldkonna edasist arengut kujundavaid suundumusi ja võimalikke pöördepunkte.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avaldatud “Tehisintellekti ja andmete valge raamat 2024-2030” ja “Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026” dokumendid toovad esile riigi ambitsioonikad plaanid ja strateegiad selles valdkonnas.

On tekkinud andmeajakirjandus, kus analüüsitakse suuri andmemassiive, kombineeritakse andmebaase ja sorteeritakse tulemusi.

Heaks andmeajakirjanduse näiteks on TÜ ühiskonnateaduste instituudis kursuse “Andmete tõlgendamine ja esitamine” raames valminud sotsioloogia magistri Heidi Paaborti artikkel “Noored, kes ei õpi ega tööta sõltuvad Eesti regionaalpoliitikast“.

Organisatsioonid (ülikoolid, instituudid)

Avaandmete poliitikat omav organisatsioon on teadusmaailmas nähtav, usaldusväärne ja innovaatiline. Võib olla kindel, et avaandmed on turvaliselt säilitatud ning õiguslikud alused on kõikidele ühesugused ja seadusi järgitakse. Tekib võimalus raha kokku hoida, näiteks arendades üleülikoolilisi andmetöötlusmeetodeid ja tarkvara.

Avatud teadusandmete puhul on ettevõtjatel lihtsam arendada koostööd teadusülikoolidega, luues koos innovatiivseid lahendusi jningedendades majandust.

Ühiskonna andmestumine

Andmestumine (ingl datafication), viitab protsessidele, mille käigus igasugune inimtegevus tõlgendatakse andmetesse, mis analüüsi teel saab informatsiooniks ja seeläbi luuakse uut väärtust. Digitaalsed andmed pakuvad teadlastele väärtuslikku teavet infoühiskonna nähtuste, toimimise ja inimeste käitumise kohta, nende abil saavad otsustajad leida lahendusi ühiskondlikele probleemidele.

Näide: 2023. a. sügisel küttis kirgi autode maksustamine. Autode kasutamise ajaloolist tausta avab siinkohal artikkel Autosõit läbi suurandmete, kus RaRA digilaboris on suurandmete allikana kasutatud digiteeritud eesti ajalehtedes esinevad sõnamitmikuid.

Lisalugemist: Tallinna Ülikooli kirjastus on välja andnud kogumiku “Kuidas mõista andmestunud maailma?”, milles  38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmest teadus- ja arendusasutustest, eraettevõtetest ja välisülikoolidest keskenduvad andmestumise kui ühe viimaste aastate olulisima ning vastuolulisema nähtuse uurimisele.

“Kudas mõista andmestunud maailma?” tunnistati parimaks 2020. a. ilmunud eestikeelseks kõrgkooliõpikuks.

https://www.ester.ee/record=b5388794*est