Andmehaldus
Avatud juurdepääs teadusartiklitele
Kõige üldisemalt tähendab avatud juurdepääs seda, et teadusartiklid on Internetis kõikidele inimestele tasuta kättesaadavad.
Täpsem definitsioon siiski rõhutab, et lisaks vabalt lugemisele võimaldab täielik avatud juurdepääs ka tekstikaevet, st on vastavate selgete litsentsidega varustatud:
Avatud juurdepääsu all mõeldakse tasuta veebis kättesaadavaid teadusartikleid, mille litsents lubab ka tekstikaevet.
Avatud juurdepääsu nõue oli üldse esimene pääsuke avatud teaduse maailmas, sest leiti, et maksumaksja raha eest avaldatud teadustulemused peaksid olema kõigile kättesaadavad, et nende lugemise eest ei peaks teist korda maksma. Praegu maksumaksja tellib teadlastelt uuringuid (grantide rahastamine) ja siis peab maksma nende uuringute tulemuste lugemise eest (teadusajakirjade tellimine). Paljudes riikides üle maailma ei ole teadusajakirjade tellimine rahapuudusel üldse võimalik.
Avatud juurdepääsu liikumine sai alguse 2002. aastal Budapestis, mis on tuntud kui Budapest Open Access Initiative.
Avatud juurdepääs on selles dokumendis defineeritud järgmiselt:
By “open access” we mean its free availability on the public internet, permitting any users to read, download, copy, distribute, print, search, or link to the full texts of these articles, crawl them for indexing, pass them as data to software, or use them for any other lawful purpose, without financial, legal, or technical barriers other than those inseparable from gaining access to the internet itself. The only constraint on reproduction and distribution, and the only role for copyright in this domain, should be to give authors control over the integrity of their work and the right to be properly acknowledged and cited.
Dokumendis püstitati eesmärk, et eelretsenseeritud teadusartiklitele oleks avatud juurdepääs kahel viisil:
- Isearhiveerimine repositooriumis
- Avatud juurdepääsuga ajakirjas
Teadusartiklitele avatud juurdepääsu võimaldamine on õiglane ja toetab kogu maailma teadlasi globaalprobleemide lahendamisel. Juuresolev näide ilmestab fakti, et väga paljudele teadusinstituutidele ei ole kaasaegsed tulemused oftalmoloogias kättesaadavad, sest nendel ei ole raha teadusajakirjade tellimiseks. Avaldades oma artikleid avatud juurdepääsuga, saavad arenenud ja jõukamad riigid rohkem panustada kogu maailma terviseprobleemide lahendamisse.
Allikas: Boudry C, et al., 2019. Worldwide inequality in access to full text scientific articles: the example of ophthalmology. PeerJ 7:e7850 https://doi.org/10.7717/peerj.7850
Avatud juurdepääs on praeguseks väga levinud artiklite avaldamise võimalus ja pole kahtlust, et suurem osa rahastajaid, institutsioone ja teadlasi seda üldjoontes toetab. Igal aastal antakse välja raport “The State of Open Data”, mille panevad kokku tehnoloogiaettevõte Digital Science, repositoorium Figshare ja teaduskirjastus Springer Nature.
Viimaste aastate küsitlusandmed, kuidas teadlased suhtuvad avatud juurdepääsuga avaldamisse, näitavad järgmist:

Allikas: Digital Science; Nature, Springer; Figshare, Team; Hahnel, Mark; Smith, Graham; Toogood, Megan; et al. (2026). The State of Open Data 2025: A Decade of Progress and Challenges. figshare. Presentation. https://doi.org/10.6084/m9.figshare.30823079.v6
Avatud juurdepääsu teed
Avatud juurdepääsuga avaldamisel eristatakse peamiselt kolme teed:
Roheline avatud juurdepääs ehk isearhiveerimine (self-archiving, green open access): autor ise arhiveerib oma teadusajakirjas avaldatud artikli mõnes erialases või institutsionaalses repositooriumis, mille kaudu see saab kõigile kättesaadavaks. Autor ei maksa artikli avaldamise eest tasu, kuid ajakirja nõudel võib kehtima hakata embargoperiood, st. artikkel ei ole vabalt kättesaadav otsekohe pärast ilmumist.
Kuldne avatud juurdepääs (open access publishing, gold open access): artikkel avaldatakse teadusajakirjas tasu eest (APC-Article Processing Charge) ning tehakse lugejatele kohe kättesaadavaks. Sellise ärimudeliga teadusajakirjad nimetavad end avatud juurdepääsuga ajakirjadeks ning peavad olema registreeritud portaalis Directory of Open Access Journals (DOAJ). Kirjastamiskulud peaks kandma grantidest, taotlema toetust erialaliitudelt või muudelt rahastajatelt.
Hübriidne avatud juurdepääs (hybride open access): kohene avatud juurdepääs tellitavates ajakirjades olevatele artiklitele. Selleks peab teadlane maksma APC. See on teadlase seisukohats kõige kahjulikum ärimudel, sest olulise ajakirja tellimise eest tuleb maksta nagunii (tellib ja maksab raamatukogu teadlaste ettepanekuid arvestades), kuid teadlaselt endalt nõutakse veel artikli avaldamise tasu lisaks.
Artikli töötlemise tasu on küllaltki suur, keskmiselt 2000-3000 eurot ühe artikli kohta, kuid näiteks ajakirjas Nature avaldamise tasu on toodud nende kodulehel: The APC to publish Gold Open Access in Nature is £9390.00/$12850.00/€10850.00 (Oct. 2026)

Avatud juurdepääsuga avaldamisele mõeldes tuleks pöörduda andmebaasi Jisc Open Policy Finder poole. See on veebipõhine tööriist ja andmebaas, mis koondab infot rohkem kui 22 000 eelretsenseeritud ajakirja kohta, hõlmates teemasid nagu avatud juurdepääsu poliitika, isearhiveerimise võimalused, litsentsitingimused jm.
Kuna avatud juurdepääsuga ajakirjade maastik on äärmiselt kirju ning neid tekib iga päev juurde, on äärmiselt oluline vältida avaldamist rämpsajakirjades. Heaks töövahendiks ja nõuandjaks on veebileht Think.Check.Submit, mille taga seisavad tunnustatud organisatsioonid. Abiks on ka nõuanded AuthorAid veebilehelt.

Lisalugemist: Juuresolevas artiklis on veel häid nõuandeid, kuidas tunda ära rämpsajakirju.
Shen, C. and Shah, L., 2023. Predatory publishing practices: what researchers should know before submitting their manuscript. Insights: the UKSG journal, 36(1), p.19
DOI: https://doi.org/10.1629/uksg.631
Tehisintellekti võimaluste kasutamine on on turule toonud “artiklivabrikud” (paper mills), mis müüvad teadlastele valmis kirjutatud ja võltsitud andmetega artikleid. Selliste artiklite tuvastamisest räägib juuresolev artikkel:
Melchor, S. (2026). Five ways to spot when a paper is a fraud. Nature, 650(8103), 1066–1067. https://doi.org/10.1038/d41586-026-00569-x
Kui veel 5-10 aastat tagasi ilmus pidevalt uuringuid selle kohta, kui palju saavad tsiteeringuid tellitavate ajakirjade artiklid ja kui palju avatud juurdepääsuga artiklid, siis aastaks 2026 on üsna selge, et avatud juurdepääsuga artikleid tsiteeritakse rohkem ja edasised uuringud oluliselt erinevaid tulemusi ei anna.
Siiski olgu siin näiteks üks hiljutine uuring meditsiinivaldkonnas:
Kothari, S. K., Nemirov, D., Shamith, S., Kothari, N. K., & Ilyas, A. M. (2026). The Open Versus Closed Access Publication Advantage in Orthopaedic SurgeryJournal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons https://doi.org/10.5435/JAAOS-D-25-00915
kus 1223 artikli (millest 53,8% olid avatud ja 46,2% tasulised) tsiteerimisandmetest järeldus, et avatud juurdepääsuga artikleid tsiteeriti statistiliselt oluliselt rohkem (keskmiselt 36,8 tsiteeringut) võrreldes tasuliste artiklitega (keskmiselt 30,1 tsiteeringut).
Preprindid
On veel üks seaduslik võimalus oma artikkel avatud juurdepääsuga kättesaadavaks teha ja samal ajal avaldada artikkel kõrge mõjufaktoriga ajakirjas. Nimelt säilitamine preprintide arhiivides.
Preprint on akadeemilise artikli mustandit, esimene versioon, mis ei ole veel esitatud ajakirjale eksperthinnangu saamiseks. Sinna hulka loetakse ka konverentsiettekanded ja aruanded.
Näiteks Elsevieri lehel on selgelt öeldud, et preprintide avaldamine enne artikli avaldamist on lubatud:
Multiple, redundant or concurrent publication: An author should not in general publish manuscripts describing essentially the same research in more than one journal or primary publication. Elsevier does not view the following uses of a work as prior publication: publication in the form of an abstract; publication as an academic thesis; publication as an electronic preprint.
Paljude teiste akadeemiliste ajakirjade preprintide poliitikaga saab tutvuda Wikipedia vastava lehe vahendusel, mida ka järjekindlalt kaasajastatakse.
Oma artikli avaldamine preprindina on kasulik mitmel põhjusel:
- Avatud juurdepääsuga artiklid saavad rohkem tsiteeringuid, sest need on kõigile kättesaadavad. Sama artikli avaldamisel akadeemilises ajakirjas võib hakata kehtima embargoperiood ja paljudele teistele teadlastele on artikkel sel juhul kättesaadav alles poole aasta pärast.
- Preprindi avaldamine on tasuta, APC-d ei ole.
- Preprint saab kohe DOI ja ajatempli, mis on olulised artikli leitavuse ning tsiteeritavuse huvides akadeemilises võidujooksus.
- Teised teadlased võivad avastada vea või puudujäägi, mille parandamine või selgitamine on kasulik enne ajakirjale esitamist.
- Konverentside ettekanded on otsitavad.
- Preprinte indekseerivad Google Scholar ja Altmetrics.
Näiteks meditsiiniuuringuid rahastav Wellcome Trust avaldas juba novembris 2018 oma uue poliitika, kus on öeldud, et kui teadustööst on ette näha suurt kasu rahvatervisele, siis peab tulemused viivitamatult avaldama preprindina. Pandeemiaastad (al. 2020) tõestasid selle otsuse ettenägelikkust, sel perioodil avaldati kiiresti kõik uuringuandmed, isegi ootamata teadusartiklite ilmumist.
Preprindi avaldamisel kehtivad kõik teaduseetika normid ja tavapärased nõuded teadusartiklile ning üldjuhul ei saa juba avaldatud preprinti arhiivist enam eemaldada.
Allikas Xie, Boya & Shen, Zhihong & Wang, Kuansan. (2021). Is preprint the future of science? A thirty year journey of online preprint services. 10.48550/arXiv.2102.09066.
preprintide arhiivis arXiv väidab, et preprintide arv on 30 aastaga kasvanud 63 korda ja preprindid jõuavad avalikkuseni keskmiselt 14 kuud varem ning neid viidatakse viis korda rohkem kui artikleid, millel preprinti ei ole. Lõppkokkuvõttes avaldatakse 41% preprintidest kõrge mõjufaktoriga eelretsenseeritud ajakirjas.
Preprintide arhiive leidub kõikidel erialadel, näiteks:
- arXiv: füüsika, matemaatka, arvutiteadus, statistika, kvantitatiivne bioloogia
- bioRxiv: bioloogia
- RepEc: majandus
- psyArXiv: psühholoogia, psühhiaatria, neuroteadused
- SocArXiv: sotsiaalteadused
- Preprints: multidistsiplinaarne
Open Science Framework pakub preprintide portaali, kus on võimalik teha kompleksotsing. Samuti saab näha, milliseid erialaseid preprintide arhiive on olemas.

Kellel on tõsone soov või vajadus oma preprint avaldada, leiab juhised sellest väljaandest:
Kristina Hettne, Ron Aardening, Dirk van Gorp, Chantal Hukkelhoven, Nicole Loorbach, Jeroen Sondervan, & Astrid van Wesenbeeck. (2021). A Practical Guide to Preprints: Accelerating Scholarly Communication (1.0). Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.5600535
ASBMB arvamusartiklis What is better for your career than a publication? A preprint. on esitatud graafik, kuidas on preprintide avaldamine suurenenud:

Ehkki teadusartikli avaldamine preprindina levib järjest enam, ei ole suhtumine sellesse nii positiivne kui avatud juurdepääsuga avaldamisse teadusajakirjas:

Allikas: Digital Science; Nature, Springer; Figshare, Team; Hahnel, Mark; Smith, Graham; Toogood, Megan; et al. (2026). The State of Open Data 2025: A Decade of Progress and Challenges. figshare. Presentation. https://doi.org/10.6084/m9.figshare.30823079.v6
On tehtud uuring ja avaldatud preprindina: Colavizza, G., Cadwallader, L., LaFlamme, M., Dozot, G., Lecorney, S., Rappo, D., & Hrynaszkiewicz, I. (2024). An analysis of the effects of sharing research data, code, and preprints on citations (Version 2). arXiv. https://doi.org/10.48550/ARXIV.2404.16171
See uuring leidis, et artiklite varajane avaldamine eeltrükina (näiteks ArXivis) korreleerub keskmiselt 20,2% suurema tsiteeritavusega.
Lisalugemist:
10 tips for submitting a successful preprint
The effect of bioRxiv preprints on citations and altmetrics