Andmehaldus
Avatud teadus Eestis
Eestis on juba pikema aja jooksul välja töötatud mitmeid dokumente, mis muuhulgas nimetavad ka avatud teadust, kuid riiklikku poliitikat avatud teaduse kohta ei ole siiani selgelt sõnastatud.
Teemakäsitluse areng
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti” 2. meede punkt 2.11 sätestas:
“Soodustada avatud juurdepääsu (open access) avaliku rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele. Toetada teadusasutuste ja teadusraamatukogude andmekogude täiendamist ning tagada juurdepääs olulisematele teadusandmebaasidele.”
2016. aasta alguses avaldas Eesti Teadusagentuuri Avatud teaduse ekspertkomisjon oma põhimõtted ja soovitused riikliku poliitika kujundamiseks “Avatud teadus Eestis”, kus käsitletakse ka teadusandmeid. Dokumendis sõnastatakse Eesti strateegiline eesmärk 2020:
“Teadlaskond tunneb ja aktsepteerib avatud teaduse ja avaandmete põhimõtteid. Avaliku sektori poolse rahastamise toel kogutud teadusandmed on kõigile vabalt kättesaadavad ja taaskasutatavad, kui seda ei piira seadusest tulenevad kitsendused. Teadusandmed hoiustatakse kindlatele standarditele vastavates ja avatud repositooriumites ning need tehakse kättesaadavaks esimesel võimalusel.”
Tartu Ülikool kuulub 2020. aastal loodud Euroopa ülikoolide võrgustikku ENLIGHT, mis edendab kõrghariduse ümberkujundamise kaudu õiglast elukvaliteeti, kestlikkust ja avatust maailmale. Võrgustiku moodustavad kümme klassikalist teadusülikooli: Baskimaa Ülikool, Berni Ülikool (seotud partnerina), Bordeaux’ Ülikool, Bratislava Comeniuse Ülikool, Galway Ülikool, Genti Ülikool, Groningeni Ülikool, Göttingeni Ülikool, Tartu Ülikool ja Uppsala Ülikool.
ENLIGHT võrgustiku ülikoolide rektorid allkirjastasid 23. novembril 2023 Uppsalas dokumendi Open Science Principles for the ENLIGHT European University Alliance.
Viis printsiipi, mida kavatsetakse järgida:
- Avatud teaduse edendamine
- FAIR ja avatud andmed
- Avatud juurdepääs
- Avatud haridus
- Vastutustundlik teadustöö hindamine.
Teaduse rahastamine riigieelarvest
Suurimateks rahastamisinstrumentideks on baasfinantseerimine ja uurimistoetused (grandid), mis eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu Eesti Teadusagentuuri korraldamisel ja vastutusel.
Regulaarselt toimuvates taotlusvoorudes välja antavad uurimistoetused on:
- Järeldoktorigrant, stardigrant, rühmagrant – teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase või uurimisrühma kõrgetasemelise alus- või rakendusuuringu läbiviimiseks.
- Arendusgrant – Eesti teadus- ja arendusasutuses eksperimentaalarendusprojekti läbiviimiseks.
Alates 2017. aastast on grandi taotlemisel vaja kirjeldada, kuidas hallatakse projekti käigus kogutud andmeid. Grandi saajad peavad esitama täpsema andmehaldusplaani kuue kuu jooksul.
Horisont 2020 oli Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvahelise koostöö toetamiseks. Programmi eelarve aastateks 2014–2020 oli jooksevhindades 77 miljardit eurot, millega toetati tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning teaduse abil juhtpositsiooni saavutamist tööstuses. Selle programmi raames algatas Euroopa Liit pilootprogrammid, kus andmete haldamine ja avamine oli kohustuslik ning need olid eraldi rahastatud.
2020. a lõpus kirjutati alla kokkulepe uue Euroopa Liidu poolt rahastatava programmi käivitamiseks aastast 2021. Uus programm kannab nime Euroopa horisont (Horizon Europe) 2021-2027 ja see toodi avalikkuse ette 2. veebruaril 2021. Programmi eelarve on 95,5 miljardit eurot.
Euroopa horisondi kesksed uurimisteemad on kliimamuutused, digipööre, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe. Võrreldes Horisont 2020 programmiga on avatud teaduse alaseid nõudeid laiendatud ja karmistatud.
Hea teadustava
TÜ eetikakeskus koostas dokumendi “Hea teadustava“, mis sai eelnevalt läbi arutatud kõikide valdkondade teadlastega.
1. novembril 2017 liitus nende põhimõtetega 21 teadusasutust, lisaks Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Selles dokumendis on peatükk Teadustöö tegemine, mis käsitleb ka andmete teadusliku töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas avatud teaduse printsiipidega.
