Andmehaldus
Avatud teadus
Avatud teadus aitab tõsta teadusuuringute tõhusust ning muuta need läbipaistvamaks ja kõigile kättesaadavaks. Selle kaudu suureneb koostöö teadlaste ja eri teadusvaldkondade vahel, mis loob kasu ka ühiskonnale tervikuna. Seega teadusuuringute muutmine avatuks, globaalseks ja koostööl põhinevaks toob tulu nii teadlaskonnale, teadushuvilisele kui ka ühiskonnale laiemalt.
Tartu Ülikooli põhikirjast 1632, Filosoofiateaduskonna lõpetaja vanne: “Mina, N. N., tõotan pühalikult, et ma hoidun õpetataval alal igasugustest ebaselgustest ja targutustest. Esitan esmajoones seda, millest on teistes teaduskondades ja üldises elus kõige rohkem kasu. Selles aidaku mind Jumal!”
[Slaid 1] Tere! Mina olen Tiiu Tarkpea, Tartu Ülikooli raamatukogu teadusandmete peaspetsialist. Et tänased noorteadlased oleksid kursis teadusmaailma muutva uue paradigmaga ning saaksid sellest ise maksimaalset kasu, pakuvad Ökoloogia ja maateaduste instituut ning Tartu Ülikooli raamatukogu koostöös kursuse, mis käsitleb olulisi etappe ja vahendeid teadustöö planeerimisest kuni selle avaldamiseni. Minu loengud ja õppematerjalid käsitlevad avatud teadust ja teadusandmete haldamist üldisemalt. Olles läbinud selle osa kursusest, peaks olema selge, mis on avatud teadus ja mida me mõistame teadusandmete all. Käsitleme teadusandmete elutsüklit ning andmehaldusplaani koostamise põhimõtteid.
[Slaid 2] Euroopa noorteadlaste ja doktorantide nõukogu Eurodoc avaldas 1. oktoobril 2018. aastal juhendi, mis käsitleb noorteadlastele vajalikke võtmeoskusi ehk ülekantavaid pädevusi. Need on sellised teadmised, oskused ja hoiakud või nende kombinatsioonid, mis aitavad erialateadmisi ja -oskusi erinevates kontekstides paindlikult ja eesmärgipäraselt rakendada. Nagu näha, on enam kui pooled neist oskustest seotud avatud teadusega. Kui guugeldada eesti keeles mõistet „avatud teadus“, siis tulemuseks saame kaht tüüpi vastuseid: esiteks, Euroopa Komisjoni ja Eesti Teadusagentuuri dokumendid ning teiseks teadusülikoolide raamatukogude koostatud õppematerjalid avatud teaduse ja teadusandmete haldamise teemal. Eesti teadlased ise avatud teadusest veel palju ei räägi, ehkki tänu teaduse globaalsele ja rahvusvahelisele olemusele on nad selles juba praegu aktiivsed osalised.
[Slaid 3] Avatud teadust kui suhteliselt uut nähtust on defineeritud mitmeti, kuid oma olemuselt on see uus lähenemisviis uurimistööle, mis põhineb digitaaltehnoloogial, koostööl ja uute teadmiste levitamisel nii, et sellest saaksid kasu nii teised teadlased kui ka ühiskond tervikuna. Avatud teadust võib käsitleda lausa kui liikumist: see on üleminek varjamiselt, salastatuselt ja anonüümsuselt avatusele, läbipaistvusele ja reprodutseeritavusele.
[Slaid 4] Teadlased ootavad praegu tõendeid, et avatud teadus on neile kasulik. Teisalt vajatakse uusi teadmisi ja tuge teaduspoliitikutelt, ülikoolilt ja selleks seatud struktuuriüksustelt. Samas on iga teadlane ise olukorras, kus ta peab otsustama, kuidas minna edasi, kas ta läheb kaasa uute praktikatega ja muudab teaduse tegemise kultuuri ning on selles osaline. Doktorantidel ja noorteadlastel tõenäoliselt ei olegi enam valikut, seetõttu on uute teadmiste ja oskuste omandamine eriti oluline.
[Slaid 5] Siin on veel mõningad avatud teaduse tõlgendused ja definitsioonid, kuid kõik need toetuvad kuuele sambale ja ühele alusele. [Slaid 6] Kindlasti kõige tuntum neist on avatud juurdepääs teadusartiklitele, millega seondub artiklite eelretsenseerimine, mis ideaalis peaks arenema diskussiooniks ekspertide ja teadlaste vahel. Selle kursuse jooksul pöörame kõige rohkem tähelepanu teadusandmetele, kuid andmete kõrval on sama olulised ka avatud meetodid ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Et avatud teadus oleks juriidiliselt korrektne, tuleb ise järgida kõiki seadusi, näiteks autoriõiguse seadust ning anda teistele võimalus oma teadustulemusi kasutada, varustades neid selgete litsentsidega. See kursus on abiks ja toeks avatud teaduse mõistmisel ja praktiseerimisel.
Wikipedia andmetel kasutas mõistet “avatud teadus” esimest korda Steve Mann 1998. aastal.
Kõige laiemalt on avatud teadus defineeritud Euroopa Liidu poolt rahastatava e-õppe keskkonna FOSTER poolt:
The practice of science in such a way that others can collaborate and contribute, where research data, lab notes and other research processes are freely available, under terms that enable reuse, redistribution and reproduction of the research and its underlying data and methods.
Avatud teaduse eesmärk on muuta teadusuuringud avatuks, loovaks ning koostööl põhinevaks, kasutades tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.
Kamila Markram on inspireeriv avatud teaduse eestkõneleja, neuroteadlane (EPFL Lausanne), avatud teaduse platvormi Frontiers looja ja arendaja. 2017. aastal jõudis ta EL naisinnovaatorite auhinna finaalvooru.
Kamila Markram, TEDx Talks 2017: Open Science can save the planet
Üldtuntud avatud teaduse definitsioonid rõhutavad peamiselt kaht komponenti – avatud juurdepääsu teadusartiklitele ja teaduse avaandmeid:
Open science is the idea that scientific knowledge of all kinds should be openly shared as early as is practical in the discovery process.
Nielsen M. An informal definition of OpenScience | The OpenScience Project [Internet]. [cited 26.07.2018]. Available from: http://www.openscience.org/blog/?p=454
OECD defineerib aga avatud juurdepääasuga teadust järgnevalt:
to make the primary outputs of publicly funded research results – publications and the research data – publicly accessible in digital format with no or minimal restriction (OECD, 2015:7)
Käesolev kursus on küll keskendunud teadusandmete haldamisele ja publitseerimisele, kuid selle kõrval käsitleme lühidalt järgnevates õppetükkides ka mõningaid teisi avatud teaduse komponente.
