Avatud juurdepääs teadusartiklitele

Kõige üldisemalt tähendab avatud juurdepääs seda, et teadusartiklid on Internetis kõikidele inimestele tasuta kättesaadavad.

Täpsem definitsioon siiski rõhutab, et lisaks vabalt lugemisele võimaldab täielik avatud juurdepääs ka tekstikaevet, st on vastavate selgete litsentsidega varustatud:

Avatud juurdepääsu all mõeldakse tasuta veebis kättesaadavaid teadusartikleid, mille litsents lubab ka tekstikaevet.

Avatud juurdepääsu nõue oli üldse esimene pääsuke avatud teaduse maailmas, sest leiti, et maksumaksja raha eest avaldatud teadustulemused peaksid olema kõigile kättesaadavad, et nende lugemise eest ei peaks teist korda maksma. Praegu maksumaksja tellib teadlastelt uuringuid (grantide rahastamine) ja siis peab maksma nende uuringute tulemuste lugemise eest (teadusajakirjade tellimine). Paljudes riikides üle maailma ei ole teadusajakirjade tellimine rahapuudusel üldse võimalik.

Avatud juurdepääsu liikumine sai alguse 2002. aastal Budapestis, mis on tuntud kui Budapest Open Access Initiative.

Avatud juurdepääs on selles dokumendis defineeritud järgmiselt:

By “open access” we mean its free availability on the public internet, permitting any users to read, download, copy, distribute, print, search, or link to the full texts of these articles, crawl them for indexing, pass them as data to software, or use them for any other lawful purpose, without financial, legal, or technical barriers other than those inseparable from gaining access to the internet itself. The only constraint on reproduction and distribution, and the only role for copyright in this domain, should be to give authors control over the integrity of their work and the right to be properly acknowledged and cited.

Dokumendis püstitati eesmärk, et eelretsenseeritud teadusartiklitele oleks avatud juurdepääs kahel viisil:

• Isearhiveerimine repositooriumis
• Avatud juurdepääsuga ajakirjas

Teadusartiklitele avatud juurdepääsu võimaldamine on õiglane ja toetab kogu maailma teadlasi globaalprobleemide lahendamisel. Juuresolev näide ilmestab fakti, et väga paljudele teadusinstituutidele ei ole kaasaegsed tulemused oftalmoloogias kättesaadavad, sest nendel ei ole raha teadusajakirjade tellimiseks. Avaldades oma artikleid avatud juurdepääsuga, saavad arenenud ja jõukamad riigid rohkem panustada kogu maailma terviseprobleemide lahendamisse.

Allikas: Boudry C, et al., 2019. Worldwide inequality in access to full text scientific articles: the example of ophthalmology. PeerJ 7:e7850 https://doi.org/10.7717/peerj.7850

Avatud juurdepääsu teed

Avatud juurdepääsuga avaldamisel eristatakse peamiselt kolme teed:

Roheline avatud juurdepääs ehk isearhiveerimine (self-archiving, green open access): autor ise arhiveerib oma teadusajakirjas avaldatud artikli mõnes erialases või institutsionaalses repositooriumis, mille kaudu see saab kõigile kättesaadavaks. Autor ei maksa artikli avaldamise eest tasu, kuid ajakirja nõudel võib kehtima hakata embargoperiood, st. artikkel ei ole vabalt kättesaadav otsekohe pärast ilmumist.

Kuldne avatud juurdepääs  (open access publishing, gold open access): artikkel avaldatakse teadusajakirjas tasu eest (APC-Article Processing Charge) ning tehakse lugejatele kohe kättesaadavaks. Sellise ärimudeliga teadusajakirjad nimetavad end avatud juurdepääsuga ajakirjadeks ning peavad olema registreeritud portaalis Directory of Open Access Journals (DOAJ). Kirjastamiskulud peaks kandma grantidest, taotlema toetust erialaliitudelt või muudelt rahastajatelt.

Hübriidne avatud juurdepääs (hybride open access): kohene avatud juurdepääs tellitavates ajakirjades olevatele artiklitele. Selleks peab teadlane maksma APC. See on teadlase seisukohats kõige kahjulikum ärimudel, sest olulise ajakirja tellimise eest tuleb maksta nagunii (tellib ja maksab raamatukogu teadlaste ettepanekuid arvestades), kuid teadlaselt endalt nõutakse veel artikli avaldamise tasu lisaks.

Artikli töötlemise tasu on küllaltki suur, keskmiselt 2000-3000 eurot ühe artikli kohta. Näiteks olgu toodud ajakiraja Nature APC-d. 

Allikas

Avatud juurdepääsuga avaldamisele mõeldes tuleks pöörduda andmebaasi SHERPA/RoMEO  poole.

See andmebaas koondab infot rohkem kui 22 000 eelretsenseeritud ajakirja kohta, hõlmates teemasid nagu avatud juurdepääsu poliitika, isearhiveerimise võimalused, litsentsitingimused jm.

Kuna avatud juurdepääsuga ajakirjade maastik on äärmiselt kirju ning neid tekib iga päev juurde, on äärmiselt oluline vältida avaldamist rämpsajakirjades. Heaks töövahendiks ja nõuandjaks on veebileht Think.Check.Submit, mille taga seisavad tunnustatud organisatsioonid. Abiks on ka nõuanded AuthorAid veebilehelt.

Lisalugemist: Juuresolevas artiklis on veel häid nõuandeid, kuidas tunda ära rämpsajakirju.
Shen, C. and Shah, L., 2023. Predatory publishing practices: what researchers should know before submitting their manuscript. Insights: the UKSG journal, 36(1), p.19
DOI: https://doi.org/10.1629/uksg.631

Kuna avatud juurdepääsu eestikeelne terminioloogia ei ole välja töötatud, tuleks mõistete sisust arusaamiseks kasutada ingliskeelseid sõnaseletusi:
IFLA Open Access Vocabulary.

Lisaks eelnimetatud avatud juurdepääsutüüpidele võib kohata veel mõistet pronksine avatud juurdepääs (Bronze OA), mis tähendab, et artikkel on küll kirjastaja poolt avalikuks tehtud, kuid litsentseerimata. Seega vabalt loetav, kuid tekstikaevet teha ei saa. 

Teadlasi huvitab tõenäoliselt kõige enam, kui palju on tsiteeritud avatud juurdepääsuga artikleid võrreldes tellitavates ajakirjades ilmunud artiklitega. Selle kohta on mitmeid uuringuid. Siinkohal olgu toodud tulemused avatud juurdepääsuga artiklist:

Piwowar H, Priem J, Larivière V, Alperin JP, Matthias L, Norlander B, Farley A, West J, Haustein S. (2018) The state of OA: a large-scale analysis of the prevalence and impact of Open Access articles. PeerJ 6:e4375 https://doi.org/10.7717/peerj.4375

Huvitav on näha, millised on suuremate ning tuntumate kirjastajate avatud juurdepääsu tüübid ja suhe:

Ning milliste erialade teadlased avaldavad oma artikleid avatud juurdepääsuga:

Biomeditsiini ajakirja kirjastaja vaatepunkt:

Preprindid

On veel üks seaduslik võimalus oma artikkel avatud juurdepääsuga kättesaadavaks teha ja samal ajal avaldada artikkel kõrge mõjufaktoriga ajakirjas. Nimelt säilitamine preprintide arhiivides.

Sherpa_ROMEO defineerib preprinti kui akadeemilise artikli mustandit, esimest versiooni, mis ei ole veel esitatud ajakirjale eksperthinnangu saamiseks. Samuti loetakse sinna hulka konverentsiettekanded ja aruanded.

Näiteks Elsevieri lehel on selgelt öeldud, et preprintide avaldamine enne artikli avaldamist on lubatud:

Multiple, redundant or concurrent publication: An author should not in general publish manuscripts describing essentially the same research in more than one journal or primary publication. Elsevier does not view the following uses of a work as prior publication: publication in the form of an abstract; publication as an academic thesis; publication as an electronic preprint.

Paljude teiste akadeemiliste ajakirjade preprintide poliitikaga saab tutvuda Wikipedia vastava lehe vahendusel, mida ka järjekindlalt kaasajastatakse.

Oma artikli avaldamine preprindina on kasulik mitmel põhjusel:

1. Avatud juurdepääsuga artiklid saavad rohkem tsiteeringuid, sest need on kõigile kättesaadavad. Sama artikli avaldamisel akadeemilises ajakirjas võib hakata kehtima embargoperiood ja paljudele teistele teadlastele on artikkel sel juhul kättesaadav alles poole aasta pärast
2. Preprindi avaldamine on tasuta, APC-d ei ole
3. Preprint saab kohe DOI ja ajatempli, mis on olulised artikli leitavuse ning tsiteeritavuse huvides akadeemilises võidujooksus
4. Teised teadlased võivad avastada vea või puudujäägi, mille parandamine või selgitamine on kasulik enne ajakirjale esitamist
5. Konverentside ettekanded on otsitavad
6. Preprinte indekseerivad Google Scholar ja Altmetrics

Näiteks meditsiiniuuringuid rahastav Wellcome Trust avaldas juba novembris 2018 oma uue poliitika, kus on öeldud, et kui teadustööst on ette näha suurt kasu rahvatervisele, siis peab tulemused viivitamatult avaldama preprindina. Pandeemiaastad (al. 2020) tõestasid selle otsuse ettenägelikkust, sel perioodil avaldati kiiresti kõik uuringuandmed, isegi ootamata teadusartiklite ilmumist.

Preprindi avaldamisel kehtivad kõik teaduseetika normid ja tavapärased nõuded teadusartiklile ning üldjuhul ei saa juba avaldatud preprinti arhiivist enam eemaldada.

Allikas preprintide arhiivis arXiv Is preprint the future of science? A thirty year journey of online preprint services (2021) väidab, et preprintide arv on 30 aastaga kasvanud 63 korda ja preprindid jõuavad avalikkuseni keskmiselt 14 kuud varem ning neid viidatakse viis korda rohkem kui artikleid, millel preprinti ei ole. Lõppkokkuvõttes avaldatakse 41% preprintidest kõrge mõjufaktoriga eelretsenseeritud ajakirjas.

• Preprintide arhiive leidub kõikidel erialadel, näiteks:

• arXiv: füüsika, matemaatka, arvutiteadus, statistika, kvantitatiivne bioloogia
• bioRxiv: bioloogia
• RepEc: majandus
• psyArXiv: psühholoogia, psühhiaatria, neuroteadused
• SocArXiv: sotsiaalteadused
• Preprints: multidistsiplinaarne

Open Science Framework pakub preprintide portaali, kus on võimalik teha kompleksotsing. Samuti saab näha, milliseid erialaseid preprintide arhiive on olemas.

Kellel on tõsone soov või vajadus oma preprint avaldada, leiab juhised sellest väljaandest:

Kristina Hettne, Ron Aardening, Dirk van Gorp, Chantal Hukkelhoven, Nicole Loorbach, Jeroen Sondervan, & Astrid van Wesenbeeck. (2021). A Practical Guide to Preprints: Accelerating Scholarly Communication (1.0). Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.5600535

ASBMB arvamusartiklis What is better for your career than a publication? A preprint. on esitatud graafik, kui palju on preprintide avaldamine viimastel aastatel suurenenud:

Kõrvuti preprintide avaldamise suurenemisega käib diskussioon nende eelretsenseerimisest, mis eeldatakse olevat läbipaistvam ja kiirem, kui praegu toimiv teadusajakirjade eelretsenseerimine. On loogiline, et kui preprinte on järjest rohkem, siis suureneb ka nende eelretsenseerimine:

Allikas: Avissar-Whiting M, Belliard F, Bertozzi SM, Brand A, Brown K, Clément-Stoneham G, et al. (2024) Recommendations for accelerating open preprint peer review to improve the culture of science. PLoS Biol 22(2): e3002502. https://doi.org/10.1371/journal.pbio.3002502

Lisalugemist:
10 tips for submitting a successful preprint
The effect of bioRxiv preprints on citations and altmetrics

Juuresolev kaart näitab riikide kaupa, kui palju erineb ühes või teises riigis avatud juurdepääsuga avaldamine statistilisest keskmisest (z-skoor). Mida (tume)pruunim on värv kaardil, seda allpool ollakse ülemaailmsest keskmisest, mida (tume)rohelisem, seda suurem on avatud juurdepääsuga avaldatud publikatsioonide arv vastavas riigis.

Simard M-A, Ghiasi G, Mongeon P, Larivière V (2022) National differences in dissemination and use of open access literature. PLoS ONE 17(8): e0272730. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0272730