Avaandmete otsing

Teadusandmete elutsükli viimane etapp on andmete taaskasutus, ühtlasi on see uue uuringu esimene etapp. See tähendab, et juba kellegi poolt avaldatud andmed tuleb üles leida ning neid peab mõistma, et oma töös kasutada. Kui leitakse masinloetavad FAIR andmed, saab need kohe oma süsteemidega integreerida.

Vaatame nüüd põhjalikumalt, kuidas avaandmeid leida.  
Kust ja kuidas avaandmeid otsida, sõltub väga palju kasutajast, tema erialast ja infovajadusest. Peamised otsinguväljad andmeregistrites on autor, võtmesõnad ja andmetüüp. 

Näiteks astronoom vajab pikaajaliste vaatluste andmeid, mis instrumentidest otse erialases repositooriumis salvestatakse, andmed on dünaamilised ja suuremahulised.
Tehisintellekti arendajatel on masinõppeks vaja suurandmeid.
Meditsiinis vajatakse näiteks piltdiagnostika faile ja 3D pilte, rääkimata patsientide terviseandmetest.
Arheoloogias pakuvad huvi välitööde päevikud, fotod, artefaktid ja sotsiaalteadustes küsimustikud, küsitlusandmed, intervjuud, videomaterjal.
Humanitaarias on sageli teadustöö aluseks varem avaldatud publikatsioonid ja käsikirjad.

Kõigepealt tuleks läbi mõelda, mida ja kuidas otsida, kavandada strateegia.

1. Kõige lihtsam on alati uurida, kas artikliga koos on avaldatud või lingitud ka andmed ja sealt liikuda edasi repositooriumisse andmete allalaadimiseks, kui need osutuvad vajalikuks. 
Andmed, meetodid ja kood võivad olla leitavad artikli juures kui täiendav materjal (supplemental material, supporting information).

2. Andmete avaldamine on siiski suhteliselt hiljutine praktika, seega vanemate artiklite puhul ei pruugi andmed olla kättesaadavad ega ei räägitagi alusandmetest, käsitletakse vaid analüüsitud andmeid ja tulemusi. 
Sel juhul on võimalik kasutada teadlaste võrgustikke ning pöörduda autorite poole otse, küsides andmeid. Mitmed uuringud on näidanud, et teadlased ammu jagavad oma andmeid küllaltki meelsasti, kuid teavad, et need ei ole piisavalt hästi korrastatud, seega ei taha avalikult välja panna.

3. Andmerepositooriumid. Eelnevas õppematerjalis käsitlesime repositooriume kui andmehoidlaid, kus oma teadusandmeid pikaajaliselt säilitada.
Selles teemas vaatame repositooriume kui avaandmete allikaid.