TULEVIKUOSKUSED

 

Enesejuhtimisoskus

• eneseregulatsioon
• kohanemisvõime
• õpioskused

Enesejuhtimine on oskus oma vajadusi ja eesmärke määratleda, valida sobiv viis nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Enesejuhtimise oluline eeldus on eneseregulatsioonioskus, s.o võime juhtida oma emotsioone ja käitumist eri olukordades, ning vastutamine oma valikute eest. Ennast juhtiv inimene tegutseb sisemiste, mitte väliste ajendite või surve tõttu. Samuti oskab ta eri toiminguid tähtsuse järjekorda seada ja aega planeerida.

Ennast juhtiv inimene on vastupidav ja kohanemisvõimeline, suudab ennast motiveerida ning oma tähelepanu õigesse kohta suunata. Ta tuleb toime nii muudatuste kui ka tagasilöökidega, oskab arvestada tagasisidega ja võtta vastu kriitikat. Enesejuhtimise osa on ka oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine, sealhulgas hakkamasaamine oma emotsioonidega.

Enesejuhtimine on tihedalt seotud elukestva õppega ja on oluline alus õpioskustele. Ennast juhtiv õppija oskab püstitada õpieesmärke ja jälgida oma õppeprotsessi.

 

Suhtlemisoskus

• eneseväljendus 
• aktiivne kuulamine
• kultuuridevaheline suhtlemine

Suhtlemisoskus on oskus luua inimesega kontakt, teda kuulata ja ennast arusaadavalt väljendada. Suhtlusoskus tähendab ühelt poolt kognitiivset võimet saada aru ema- või võõrkeelest, esitada teavet ja ideid nii suuliselt kui ka kirjalikult selgel ja veenval viisil. Teisalt eeldab suhtlemine teise poole aktiivset kuulamist, temast arusaamist ja talle läbimõeldult vastamist. Tähtsal kohal on ka tähenduslikud mitteverbaalsed suhtlusviisid (näiteks näoilmed).

Hea suhtlemisoskusega inimene tunnetab teise poole vajadusi ja soove, mõistab ja väärtustab inimeste erinevusi ning on valmis looma nendega usalduslikku suhet. Edukas suhtleja tuleb toime eri (kultuuri)keskkondades ning suudab oma suhtlusstiili ja sõnumit vastavalt vajadusele kohandada.

 

Koostööoskus

• kaasamine 
• empaatilisus
• juhtimis- ja läbirääkimisoskused

Koostööoskus on võime töötada inimestega ühiste eesmärkide nimel ning need ellu viia, arvestades meeskonnaliikmete ülesannete ja võimalustega. Koostööoskuse üks alus on empaatiline käitumine – oskus pöörata tähelepanu teiste tunnetele ja vajadustele, olles sealjuures mõistev ja toetav. Koostöövalmis inimene suudab luua strateegilisi partnerlussuhteid, kaasata eri pooli ja pidada läbirääkimisi. Edukaks koostööks on vajalik oskuslik juhtimine, sh tööde delegeerimine ja koordineerimine, kaasatud isikute motiveerimine ja neile tagasiside andmine.

Koostööaldis inimene oskab märgata ebavõrdset kohtlemist, diskrimineerimist, ahistamist või muid sarnaseid olukordi, ta teab, kuidas sekkuda ja luua turvalist keskkonda eri seisukohtade väljendamiseks. Ta leiab lahkarvamuste korral kompromisse võimaldava ühisosa ja suudab konflikte lahendada.

 

Probleemi lahendamine

• probleemide määratlemine 
• lahendusele suunatus
• toimetulek määramatusega

Probleemi lahendamise oskus on võime analüüsida ja mõista probleemi olemust, näha võimalikke lahendusi, neid hinnata ning valida ja viia ellu neist sobivaim. Probleemi lahendamise oskus algab probleemi äratundmisega ja tegutsemiseks sobiva plaani koostamisega. Lahenduse leidmiseks tuleb osata koguda asjakohast infot, kaaluda olukorda eri külgedest ja saada aru eri lahendusviiside võimalikest tagajärgedest. Lahendused on tulevikku suunatud ning arvestavad muutuvat maailma ja eri vaateid.

Välja valitud lahendused tuleb ka ellu viia. Sealjuures on vajalik oskus tulla toime määramatusega: tegutseda ebakindlates olukordades tõhusalt, kohaneda muutustega ja muuta oma toimimisviisi, kui asjad ei laabu nii, nagu algul planeeriti.

 

Loovus

• uudishimu
• uuendusmeelsus
• leidlikkus

Loovus on võime läheneda teemale või olukorrale loomingulisel viisil ja luua uut teadmist. Loovuse aluseks on uudishimu, leidlikkus ja võime mõelda väljaspool tavapärast. Loovuse eeldus on huvi muutuva maailma vastu ja avatus uutele kogemustele, mis ajendab otsima teadmist uutest allikatest. Looval inimesel on võime olemasolevaid vahendeid ootamatul viisil kasutada.

Uuendusmeelsus on oskus kasutada oma kujutlusvõimet teabe, vaatenurkade või tööviiside uudseks kombineerimiseks ning luua selle kaudu uusi ideid ja lahendusi. Loovust ja uuendusmeelsust toetavad disainmõtlemise meetodid, mille abil saab välja töötada uusi, originaalseid ja väärtuslikke võimalusi.

 

Kriitiline mõtlemine

• analüütiline mõtlemine
• küsimuste esitamine
• mõtestamine

Kriitiline mõtlemine on ideede, väidete ja olukordade analüüsimine, et mõista nende usaldusväärsust, õigustatust ja tõesust. Kriitilise mõtlemisega inimene oskab esitada asjakohaseid küsimusi, eristada fakte arvamustest ja tõeseid väiteid valedest ning jõuda põhjendatud ja ratsionaalsete järeldusteni. Ta suudab hinnata põhjenduste ja tõendite kaalukust ning mõista nende tähendust ja olulisust. Kriitilise mõtlemise aluseks on infokirjaoskus, eri allikatest pärit teabe otsimine, hindamine ja haldamine.

Analüütilise mõtlemise käigus on võimalik vaadelda süsteemselt keerulisi ideid, märgata neis mustreid ja omavahelisi seoseid ning kombineerida neid. Väga oluline on sealjuures mõtestamine, mis võimaldab kontekstist tuleneva mõtte kaudu paremini olukorda teadvustada ja sobivaid otsuseid langetada. See tähendab ka oskust reflekteerida mõtteid ja emotsioone ning avatust (enese)kriitikale, mille abil on võimalik mõista oma kogemusi, õppida uut, tulla toime väljakutsetega ja muuta vajaduse korral oma käitumist.

 

Digioskused

• digikeskkondade kasutamine
• digisisu loomine 
• digiturvalisus

Digioskused tähistavad võimet kasutada digikeskkondi ja -vahendeid eesmärgipäraselt ja turvaliselt ning luua, hinnata ja kaitsta digisisu. Digioskustega inimene teab, kuidas andmeid otsida, lugeda, hallata ja töödelda, mil viisil nende usaldusväärsust hinnata ja sõeluda andmemassidest välja olulisim info. Ta oskab sobivaid digitehnoloogiaid ja -keskkondi kasutada vastutustundlikult ning muu hulgas koostöö tegemiseks.

Digioskused võimaldavad digisisu loomiseks ja kohandamiseks aru saada nii olemasolevate vahendite võimalustest kui ka intellektuaalse omandi õigustega seotud piirangutest. Samuti on vajalik teada digiturvalisusega seotud põhiküsimusi, eelkõige digiseadmete ning oma isikuandmete ja privaatsuse kaitsmise võimalusi.

Digioskustega kaasneb oskus hallata ja lahendada küberintsidente ja -kriise ning kasutada otstarbekal viisil ja eetiliselt tehisintellekti.

 

Ettevõtlikkus

• proaktiivsus
• tegutsemisvalmidus
• riskimisjulgus

Ettevõtlikkus on oskus ja julgus algatada ja katsetada uusi võimalusi ning lahendusi. Ettevõtlikkusega kaasneb julgus riskida, oskus ära tunda võimalusi ja tahe neid kasutada, valmisolek leida lahendusi ja lõpetada planeeritud tegevus.

Ettevõtlikud inimesed oskavad seada selgeid eesmärke ja välja töötada strateegiaid nende saavutamiseks. Nad kasutavad tõhusalt ressursse, loovad ja juhivad meeskondi, reageerivad paindlikult muutustele ja kohanevad uute olukordadega.

Proaktiivsus tähendab valmidust algatada ja tegutseda enne, kui seda nõutakse. Sellega kaasneb suutlikkus võtta oma tegude eest vastutus.

 

Kestlik mõtteviis

• kestliku arengu olemuse mõistmine
• oma tegevuse mõju hindamine
• suunatus tulevikku

Kestlik mõtteviis tähendab võimet mõtestada oma tegevust kestlikkuse vaatenurgast, hinnata ja suunata oma tegevuse laiemat mõju keskkonnale, tervisele ja kultuurilisele jätkusuutlikkusele. Kestlikult mõtlev ja toimiv inimene saab aru Maa taluvuspiiridest, oskab analüüsida looduskeskkonna säästmise, ühiskondliku heaolu ja õigluse saavutamise väljakutseid ning pakkuda lahendusi. Ta oskab nii erialaspetsialisti kui kodanikuna panustada tegevustesse, mis vähendavad negatiivseid ja suurendavad positiivseid keskkonnamõjusid ning kujundavad ühiskonda jätkusuutlikumaks. Ta suudab kriitiliselt analüüsida, kuidas valitud erialal on võimalik tegutseda kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks.

Kestlik tegutsemine eeldab erialadeülest mõtlemist, st oskust leida ja kasutada oma erialast väljapoole jäävaid meetodeid ja teadmisi ning luua nende vahel seoseid. Lisaks tuleb olla teadlik inimühiskonna ja looduskeskkonna väärtuspõhise ja muud liiki mõtestamise viisidest.

Kestliku mõtteviisiga inimene oskab ja julgeb tegutseda jätkusuutliku tuleviku nimel. Tulevikku suunatus tähendab muu hulgas võimet kohaneda tehnoloogiliste ja teiste muutustega.