Lõputest

...

Ühtset keelekorraldust on vaja selleks et

erialaspetsialistid saaksid erialasest keelest ühtviisi aru ja võiksid oma väljendustes tugineda keelelisele süsteemile.

erialaspetsialistid saaksid sekkuda üldisesse keelekorraldusse.

erialaspetsialistid saaksid kontrollida kirjakeele sõnavara.

erialaspetsialistid saaksid üksteisest ühtviisi aru ja võiksid luua oma keelereegleid

Oskuskeel on

erialasel suhtlemisel kasutatav keel, kirjakeele osa, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel erialadel

üksnes suuliseks oskussuhtluseks kasutatav keel

abstraheeritud tervik, mis jaguneb eri alade oskuskeelteks – erialakeelteks

ainult kirjalikuks erialaseks suhtluseks mõeldud allkeel

kirjakeele allkeel

võõrsõnadest koosnev sõnavara

Vii kokku termin ja selle juurde kuuluv määratlus.

keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause jm) tähendus	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect
väikseim tähenduslik keeleüksus (nt juur, liide, tunnus, muutelõpp)	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect
õigehääldus, õpetus kirjakeele õige häälduse normidest	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect
õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect
vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect
uute sõnade moodustamine keeles olemas olevaist osistest (nt sõnade liitmine, tuletus)	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect
keelekasutuse viis, mis arvestab teatavat suhtlussituatsiooni ja -eesmärki	semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfeem Unselect morfoloogia Unselect ortograafia Unselect sõnamoodustus Unselect

Terminoloogia

ehk oskuskeeleõpetus on õpetus oskuskeelest, eriti termineist ja neile esitatavaist nõudeist

ehk oskussõnavara mingi eriala mõistesüsteemile vastav terminite kogum; kõigi erialade termineid hõlmav kirjakeele leksika ehk sõnavara.

Mõisted kuuluvad süsteemi - mõistevälja.

True

False

Millised on terminisisule esitatavad nõuded?

mugav suhe termini ja selle kasutaja vahel - terminit on mugav kasutada, lihtne ja meeldejääv.

terminite omavahelised selged suhted - sarnaste ja ühtekuuluvate terminite vahelised seosed on äratuntavad ka definitsiooni lugemata.

eestikeelse termini suhe rahvusvaheliste terminitega - igal terminil peab olema ladina või kreeka keelest tuletatud võõrsõnaline vaste.

selge suhe termini ja tähistatava vahel - termini ja mõiste vaheline seos on läbipaistev.

Millised on termini vormile esitatavad nõuded?

ortoeepianõue

stiilinõue

foneetikanõue

sõnamoodustusnõue

semantikanõue

ortograafianõue

morfoloogianõue

Määratlus ehk definitsioon on mõiste oluliste tunnuste lühike täpne esitus.

True

False

Teaduskeele stiil on

informeeriv ja veenev keelekasutus korrektne, teabe edastamine argumenteeritud, vahel pisut emotsionaalne ja kujundlik, sõnavara tabavat väljendust taotlev ja viisakas.

kujunditerohke ja värvikas: keelekasutus mänglev, mis võib normist mõnikord pisut kõrvale kalduda, sõnavara eriilmelisust taotlev.

selge ja täpne: keelekasutus korrektne, kirjeldused neutraalsed ja objektiivsed, sõnavara ühemõttelisust taotlev.

Termini sünonüümideks ehk variantideks on teistets keeltest võetud otsetõlked.

True

False

Termin on mõiste määratletud keeleline vorm - sõnavaraüksus.

True

False

Mõistekeskses terminikäsitluses võib kõik olemasoleva terminoloogiast rääkides jagada kuuluvaks ühte kolmest klassist:

sõnad, oskussõnad ja definitsioonid

objektid, mõisted ja terminid

keelendid, mõisted ja määratlused

Terminite allikaiks on

sõnade tuletamine

tehissõnad

sõnade liitmine

kirjakeele sõnavara

Vii kokku termin ja selle juurde kuuluv määratlus.

mingi inimrühma keelepruuk, mis erineb üldkasutatavast keelest talle omase sõnavara ja grammatikajoonte poolest, sotsiaalne murre.	teaduskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect murdekeel Unselect allkeel Unselect oskuskeel Unselect
piirkondlik eripärane keelekuju, territoriaalne keelemurre.	teaduskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect murdekeel Unselect allkeel Unselect oskuskeel Unselect
igapäevases suhtluses (nii kirjas kui ka kõnes) kasutatav, ametlikust keelest vabam keel	teaduskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect murdekeel Unselect allkeel Unselect oskuskeel Unselect
erialasel suhtlemisel kasutatav keel, kirjakeele osa, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel.	teaduskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect murdekeel Unselect allkeel Unselect oskuskeel Unselect
teaduses kasutatav (oskus)keel	teaduskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect murdekeel Unselect allkeel Unselect oskuskeel Unselect
õiguse valdkonna oskuskeel, juriidiline keel	teaduskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect murdekeel Unselect allkeel Unselect oskuskeel Unselect

Oskuskeelele kehtivad kõik kirjakeele normid

True

False