Lõputest

...

Terminoloogia

ehk oskussõnavara mingi eriala mõistesüsteemile vastav terminite kogum; kõigi erialade termineid hõlmav kirjakeele leksika ehk sõnavara.

ehk oskuskeeleõpetus on õpetus oskuskeelest, eriti termineist ja neile esitatavaist nõudeist

Millised on terminisisule esitatavad nõuded?

eestikeelse termini suhe rahvusvaheliste terminitega - igal terminil peab olema ladina või kreeka keelest tuletatud võõrsõnaline vaste.

selge suhe termini ja tähistatava vahel - termini ja mõiste vaheline seos on läbipaistev.

mugav suhe termini ja selle kasutaja vahel - terminit on mugav kasutada, lihtne ja meeldejääv.

terminite omavahelised selged suhted - sarnaste ja ühtekuuluvate terminite vahelised seosed on äratuntavad ka definitsiooni lugemata.

Terminite allikaiks on

sõnade liitmine

kirjakeele sõnavara

sõnade tuletamine

tehissõnad

Mõisted kuuluvad süsteemi - mõistevälja.

True

False

Teaduskeele stiil on

informeeriv ja veenev keelekasutus korrektne, teabe edastamine argumenteeritud, vahel pisut emotsionaalne ja kujundlik, sõnavara tabavat väljendust taotlev ja viisakas.

selge ja täpne: keelekasutus korrektne, kirjeldused neutraalsed ja objektiivsed, sõnavara ühemõttelisust taotlev.

kujunditerohke ja värvikas: keelekasutus mänglev, mis võib normist mõnikord pisut kõrvale kalduda, sõnavara eriilmelisust taotlev.

Termin on mõiste määratletud keeleline vorm - sõnavaraüksus.

True

False

Mõistekeskses terminikäsitluses võib kõik olemasoleva terminoloogiast rääkides jagada kuuluvaks ühte kolmest klassist:

keelendid, mõisted ja määratlused

sõnad, oskussõnad ja definitsioonid

objektid, mõisted ja terminid

Määratlus ehk definitsioon on mõiste oluliste tunnuste lühike täpne esitus.

True

False

Oskuskeel on

võõrsõnadest koosnev sõnavara

erialasel suhtlemisel kasutatav keel, kirjakeele osa, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel erialadel

abstraheeritud tervik, mis jaguneb eri alade oskuskeelteks – erialakeelteks

kirjakeele allkeel

üksnes suuliseks oskussuhtluseks kasutatav keel

ainult kirjalikuks erialaseks suhtluseks mõeldud allkeel

Millised on termini vormile esitatavad nõuded?

semantikanõue

foneetikanõue

stiilinõue

ortoeepianõue

morfoloogianõue

sõnamoodustusnõue

ortograafianõue

Termini sünonüümideks ehk variantideks on teistets keeltest võetud otsetõlked.

True

False

Vii kokku termin ja selle juurde kuuluv määratlus.

keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause jm) tähendus	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect
väikseim tähenduslik keeleüksus (nt juur, liide, tunnus, muutelõpp)	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect
õigehääldus, õpetus kirjakeele õige häälduse normidest	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect
õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect
vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect
uute sõnade moodustamine keeles olemas olevaist osistest (nt sõnade liitmine, tuletus)	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect
keelekasutuse viis, mis arvestab teatavat suhtlussituatsiooni ja -eesmärki	morfoloogia Unselect ortograafia Unselect stiil Unselect semantika Unselect ortoeepia Unselect sõnamoodustus Unselect morfeem Unselect

Oskuskeelele kehtivad kõik kirjakeele normid

True

False

Ühtset keelekorraldust on vaja selleks et

erialaspetsialistid saaksid erialasest keelest ühtviisi aru ja võiksid oma väljendustes tugineda keelelisele süsteemile.

erialaspetsialistid saaksid sekkuda üldisesse keelekorraldusse.

erialaspetsialistid saaksid kontrollida kirjakeele sõnavara.

erialaspetsialistid saaksid üksteisest ühtviisi aru ja võiksid luua oma keelereegleid

Vii kokku termin ja selle juurde kuuluv määratlus.

mingi inimrühma keelepruuk, mis erineb üldkasutatavast keelest talle omase sõnavara ja grammatikajoonte poolest, sotsiaalne murre.	oskuskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect allkeel Unselect teaduskeel Unselect murdekeel Unselect
piirkondlik eripärane keelekuju, territoriaalne keelemurre.	oskuskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect allkeel Unselect teaduskeel Unselect murdekeel Unselect
igapäevases suhtluses (nii kirjas kui ka kõnes) kasutatav, ametlikust keelest vabam keel	oskuskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect allkeel Unselect teaduskeel Unselect murdekeel Unselect
erialasel suhtlemisel kasutatav keel, kirjakeele osa, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel.	oskuskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect allkeel Unselect teaduskeel Unselect murdekeel Unselect
teaduses kasutatav (oskus)keel	oskuskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect allkeel Unselect teaduskeel Unselect murdekeel Unselect
õiguse valdkonna oskuskeel, juriidiline keel	oskuskeel Unselect kõnekeel Unselect õiguskeel Unselect allkeel Unselect teaduskeel Unselect murdekeel Unselect