Lõputest

...

Oskuskeelele kehtivad kõik kirjakeele normid

True

False

Ühtset keelekorraldust on vaja selleks et

erialaspetsialistid saaksid erialasest keelest ühtviisi aru ja võiksid oma väljendustes tugineda keelelisele süsteemile.

erialaspetsialistid saaksid sekkuda üldisesse keelekorraldusse.

erialaspetsialistid saaksid kontrollida kirjakeele sõnavara.

erialaspetsialistid saaksid üksteisest ühtviisi aru ja võiksid luua oma keelereegleid

Oskuskeel on

ainult kirjalikuks erialaseks suhtluseks mõeldud allkeel

kirjakeele allkeel

erialasel suhtlemisel kasutatav keel, kirjakeele osa, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel erialadel

abstraheeritud tervik, mis jaguneb eri alade oskuskeelteks – erialakeelteks

võõrsõnadest koosnev sõnavara

üksnes suuliseks oskussuhtluseks kasutatav keel

Termin on mõiste määratletud keeleline vorm - sõnavaraüksus.

True

False

Mõisted kuuluvad süsteemi - mõistevälja.

True

False

Mõistekeskses terminikäsitluses võib kõik olemasoleva terminoloogiast rääkides jagada kuuluvaks ühte kolmest klassist:

sõnad, oskussõnad ja definitsioonid

keelendid, mõisted ja määratlused

objektid, mõisted ja terminid

Terminoloogia

ehk oskuskeeleõpetus on õpetus oskuskeelest, eriti termineist ja neile esitatavaist nõudeist

ehk oskussõnavara mingi eriala mõistesüsteemile vastav terminite kogum; kõigi erialade termineid hõlmav kirjakeele leksika ehk sõnavara.

Termini sünonüümideks ehk variantideks on teistets keeltest võetud otsetõlked.

True

False

Vii kokku termin ja selle juurde kuuluv määratlus.

mingi inimrühma keelepruuk, mis erineb üldkasutatavast keelest talle omase sõnavara ja grammatikajoonte poolest, sotsiaalne murre.	kõnekeel Unselect teaduskeel Unselect õiguskeel Unselect oskuskeel Unselect allkeel Unselect murdekeel Unselect
piirkondlik eripärane keelekuju, territoriaalne keelemurre.	kõnekeel Unselect teaduskeel Unselect õiguskeel Unselect oskuskeel Unselect allkeel Unselect murdekeel Unselect
igapäevases suhtluses (nii kirjas kui ka kõnes) kasutatav, ametlikust keelest vabam keel	kõnekeel Unselect teaduskeel Unselect õiguskeel Unselect oskuskeel Unselect allkeel Unselect murdekeel Unselect
erialasel suhtlemisel kasutatav keel, kirjakeele osa, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel.	kõnekeel Unselect teaduskeel Unselect õiguskeel Unselect oskuskeel Unselect allkeel Unselect murdekeel Unselect
teaduses kasutatav (oskus)keel	kõnekeel Unselect teaduskeel Unselect õiguskeel Unselect oskuskeel Unselect allkeel Unselect murdekeel Unselect
õiguse valdkonna oskuskeel, juriidiline keel	kõnekeel Unselect teaduskeel Unselect õiguskeel Unselect oskuskeel Unselect allkeel Unselect murdekeel Unselect

Määratlus ehk definitsioon on mõiste oluliste tunnuste lühike täpne esitus.

True

False

Teaduskeele stiil on

informeeriv ja veenev keelekasutus korrektne, teabe edastamine argumenteeritud, vahel pisut emotsionaalne ja kujundlik, sõnavara tabavat väljendust taotlev ja viisakas.

selge ja täpne: keelekasutus korrektne, kirjeldused neutraalsed ja objektiivsed, sõnavara ühemõttelisust taotlev.

kujunditerohke ja värvikas: keelekasutus mänglev, mis võib normist mõnikord pisut kõrvale kalduda, sõnavara eriilmelisust taotlev.

Millised on terminisisule esitatavad nõuded?

selge suhe termini ja tähistatava vahel - termini ja mõiste vaheline seos on läbipaistev.

eestikeelse termini suhe rahvusvaheliste terminitega - igal terminil peab olema ladina või kreeka keelest tuletatud võõrsõnaline vaste.

terminite omavahelised selged suhted - sarnaste ja ühtekuuluvate terminite vahelised seosed on äratuntavad ka definitsiooni lugemata.

mugav suhe termini ja selle kasutaja vahel - terminit on mugav kasutada, lihtne ja meeldejääv.

Terminite allikaiks on

tehissõnad

sõnade liitmine

kirjakeele sõnavara

sõnade tuletamine

Millised on termini vormile esitatavad nõuded?

sõnamoodustusnõue

stiilinõue

semantikanõue

ortograafianõue

ortoeepianõue

foneetikanõue

morfoloogianõue

Vii kokku termin ja selle juurde kuuluv määratlus.

keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause jm) tähendus	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect
väikseim tähenduslik keeleüksus (nt juur, liide, tunnus, muutelõpp)	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect
õigehääldus, õpetus kirjakeele õige häälduse normidest	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect
õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect
vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect
uute sõnade moodustamine keeles olemas olevaist osistest (nt sõnade liitmine, tuletus)	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect
keelekasutuse viis, mis arvestab teatavat suhtlussituatsiooni ja -eesmärki	ortograafia Unselect morfeem Unselect semantika Unselect stiil Unselect ortoeepia Unselect morfoloogia Unselect sõnamoodustus Unselect