Kust saab keelabi?

Eesti Keele Instituudi veebileht https://portaal.eki.ee/ pakub igakülgset keeleabi.

Avalehe parempoolses alumises nurgas on lingid, millest teine „Tasuta keelenõu, 631 3731“ viib keeleabi lehele https://keeleabi.eki.ee/, kus on kirjas kõik abi saamise võimalused.

1. Neile, kes soovivad ise otsida oma keeleprobleemile vastust, sobib

Eesti Õigekeelsuskäsiraamat 2019 http://keeleabi.eki.ee/viki/, mis sisaldab kõiki uusimaid keelereegleid (suur-väike algustäht, kokku-lahku kirjutamine, kirjavahemärgid jms).

2. Neile, kes soovivad keelekorraldajaga rääkida, oma probleemi üle arutleda või ei leia käsiraamatust ja sõnastikest vastust, on tasuta nõuandetelefon 631 3731 (tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17).
3. Küsimusi saab saata ka meilitsi, valides ülemisest menüüst „Küsi meili teel“ https://keeleabi.eki.ee/?leht=1

Keeleabi veebilehel on võimalik vasakpoolsest menüüst valida ka muid variante.

Sõnavara, teiskeelseid vasteid, selgitusi jms pakuvad sõnastikud. Avalehe ülemise menüü kõige parempoone valik „Sõnaraamatud“ viib sõnastike lehele:

SÕNASTIKUD https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html

1. Koondinformatsiooni pakub EKI ühendsõnastik (Sõnaveeb) 2020 https://sonaveeb.ee/, mis sisaldab kõiki keeli ja sõnakogusid (sõnastikke ja terminibaase). Rippmenüüst saab valida ka ühe või mitu keelt; ühe või mitu sõnakogu.
2. Eesti Õigekeelsussõnaraamat 2018 [ÕS] http://www.eki.ee/dict/qs/ on alates 01.01.2019 kehtiva kirjakeele normi alus (vt KEELESEADUS).

Kui klikkida sinisele interaktiivsele pealkirjale (või värvilises kastis „kasutusjuhend jm lisad“, avaneb ÕSi kasutusjuhend, kus muu tarviliku seas on kirjas, kuidas üht või teist sõna käänata-pöörata („Muuttüübid“).

3. [VSL] Võõrsõnade leksikon 2012 http://www.eki.ee/dict/vsl/ päästab piinlikest olukordadest võõrsõnade tarvitamisel nii kõnes kui ka kirjas. Pealkirjale klõpsamine avab kasutusjuhendi. VSL seletab lahti ka need sõnad, mis ÕSi kasutusjuhendis ei pruugi tuttavad olla (nt homonüüm, rektsioon).

 

Lisaks mainituile on teisigi seminari-, lõpu- või magistritöö kirjutamisel tulusaks osutuvaid sõnastikke. Näiteks, kui on vaja teada saada sõna päritolu, aitab [ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat https://www.eki.ee/dict/ety/; kui huvitab, kuidas sama asja teise sõnaga väljendada või kas need sõnad ikka tähendavad sama asja, aitab [SYS] Sünonüümisõnastik https://www.eki.ee/dict/sys/. Otse vastupidise lähenemisega on Antonüümisõnastik https://portaal.eki.ee/dict/antonyymid, mis pakub vastandeid.

Sõnastike lehel on ka kakskeelsed sõnastikud ja murdesõnastikud ning mõne eriala oskussõnastikud, nt [HAR] Haridussõnastik http://www.eki.ee/dict/haridus/.

 

KEELESEADUS (https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001?leiaKehtiv)

Vastu võetud 23.02.2011, RT I, 18.03.2011, 1 (jõustus 01.07.2011)

§ 4 (Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm) punkt 2 ütleb:

(2) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Eesti kirjakeele normi rakendamise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003)

Vastu võetud 09.06.2011 nr 71

§ 2. Kirjakeele normi rakendamine

(1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.

Eesti KIRJAKEELE NORM (alates 01.01.2019) on kirjas:

Eesti Õigekeelsussõnaraamat 2018 http://www.eki.ee/dict/qs

Eesti Õigekeelsuskäsiraamat 2019 http://keeleabi.eki.ee/viki

 

OSKUSKEELE ÕPIKUD