Õppemeetodid: draamapedagoogika
Protsessdraama
Protsessdraamas kasutatakse draamalugu ehk eellugu (ingl k pre-text) õppeprotsessi käivitamiseks ja suunamiseks. Struktureeritud draamalugu aitab osalejatel hõlpsalt ja turvalises keskkonnas uurida tegeliku maailma teadmisi, kogemusi ja arusaamu.
Näiteks eesti ajaloo õppimiseks võiks sobida õhtu “Eesti Päevalehe” toimetuses aastal 1941 (eelnevalt on sündmustest loetud ja räägitud) või näiteks 1879. aasta jaanurikuus päev Postimehe toimetuses, tegelasteks Jannsen, Koidula, Kreutzwald, Harry Jansen (digiteeritud ajalehed võimaldavad õpilastel enne vastavat ajalehenumbrit lugeda).
Eellugu võib suunata mõtisklema ka moraalsete valikute üle (vt eellugude näiteid Lisamaterjalid, viited) või olla lihtne “teise kingadesse” astumise harjutus (nt “Kujutlege et olete meie kooli õuel täiesti üksi ja teate, et akendest vaatab Teid palju lapsi ja õpetajaid.”)
Protsessdraama ei vaja ettekirjutatud tekste, nende päheõppimist, kostüüme ja prooviaega. Lavastus luuakse koos osalistega kohapeal ja selle loomine ongi enamasti õppimise vahendiks. Kuigi draamaloo loob grupp, hoiab protsessi käigus õpetaja. Ta võib tegutseda rollis, sekkuda loosse või suunata protsessi väljast.
Protsessdraama võimaldab õpilastel luua õpitava materjaliga emotsionaalse seose, mõtestada ja tõlgendada olemasolevaid tekste ja teadmisi uutest vaatenurkadest. See võimaldab ka harjutada uut sõnavara, empaatiat teiste tegelaste vastu ning kommunikatiivseid pädevusi.
Eelkõige võimaldab protsessdraama elementide kasutamine klassiruumis lõhkuda klassitöö rutiini.
Vaata videonäidet järgnevate küsimuste ja märkamisülesannete valguses.
 |
|
