Kokkuvõte

Draama kaudu õppimine on väärtuskasvatuse, demokraatia ja loovuse kool. Teatri ja draama võtete tundmine, sümboolne mõtlemine ja metafooride loomine aitab mõista maailma ja iseennast. Nii õpetaja kui õppija saavad õppeprotsessis osaleda tervikuna – kaalul ei ole mitte ainult akadeemilised võimed ja arutlusoskus, vaid klassiruumis õpitakse tundma oma keha, haldama emotsioone ning arendama kujutlusvõimet. Mäng teeb õppimise hõlpsaks ja kujutlus ühendab faktiteadmised kogemusega, teadmised kinnistatakse aga refleksiooniga. Loomisprotsessis ununeb õpetaja ja õpilase rolli vastasseis. Õppija ei saa lubada endale mugavat äraolemist ja vastutustunde puudumist ning õpetamine muutub lõbusamaks ja üllatusterohkemaks.

Draamapedagoogika võtete kasutamine nõuab kindlasti selget eesmärgistamist, kavandamist ning aega nii tegutsemiseks kui ka reflekteerimiseks. Draamaõppes kogenematu õpetaja võiks alustada mõnest väikesest võttest või harjumuspärasemast meetodist ning oma draamapedagoogika repertuaari järk-järgult arendada.

Millised draamapedagoogika võtted tunduvad kohe kasutatavad tunnis või õpilaste tunnivälise tegevuse (nt klassiõhtu, ekskursioon, uue klassi tutvumisüritus, lastevanemate koosolek jms) korraldamisel? Milliseid protsessdraama eellugusid saad kasutada oma praktikas? Uuri, kust leiad täiendusõppevõimalusi, et draamapedagoogika võimalustega lähemalt tutvuda.

Head katsetamist!