Draamapedagoogikast

Draama kaudu õppimine on interaktiivne, kogemuslik, elamuslik, mänguline ja tegevuslik. Draamapedagoogika meetodite puhul ei ole kesksed teatrispetsiifilised teadmised ja oskused (nt lavakõne, näitlemine, lavastamine, dramatiseerimine), vaid osalejate kogemused ja nende arusaamade avardumine.

Draamaõpe võimaldab

• mudeldada elu ja uurida selle keerukust
• leida oma lugu ja uurida seda – s.o arendada eneseteadlikkust, mis võib kaasa tuua hoiakute ja käitumise muutumise
• luua elava, kuid siiski turvalise kogemuse 
• ühtaegu arendada sotsiaalseid oskusi ja luua sümbolimaailma

Draamapedagoogikas on välja kujunenud oma töövormid – teatrimängud, protsessdraama, foorumteater, jutuvestmine ja grupiloomel või tekstil põhinev etendamine. Osalusteatri laadis toimivat protsessdraamat võib kasutada väga erinevatel eesmärkidel ja eri moodi: kirjandusteoste analüüsiks, ettevõtlusõppeks, ajaloosündmuste uurimiseks, keskkonnakasvatuses, ühiskonnaõpetuses ja igas olukorras, kus on vaja tegeleda väärtuskasvatusega.

Draamaõpet saab kasutada iseenda ja teiste väärtuste äratundmiseks, kostööoskuste lihvimiseks ja koolikultuuri parandamiseks. Kooli kui organisatsiooni arenduses saab draama meetodite abil toetada demokraatlikke käitumismustreid – kõigi kuulamist, panustamist, osalemist ja vastutust.

Ka kooliteatrit võib käsitleda draamapedagoogika vormina.